Sao Migueli filaSao Migueli fila ehk Cao Fila de Sao Miguel, on pärit Portugalist, kus neid kasutati valve- ja kaitsekoertena.  São Migueli saarel tunti teda ka „lehmakoera“ nime all. Tema algupära on seotud tänaseks juba väljasurnud Terceira koeraga. São Migueli fila olemasolust on kirjalikke tõendeid juba 19nda sajandi algusest.

Sao Migueli fila on tugevate valve- ja kaitseinstinktidega, oma perekonda kiindunud, kuid vőőrastesse suhtub äärmiselt umbusklikult. Ta on väga enesekindel ja tööhimuline, kuid ei sobi algajale koeraomanikule. Ta on intelligentne ja kiiresti őppiv.

Peaasjalikult on ta karjakoer, kuid kasutatakse samahästi ka koduse vara ja pere valvurina. Tugeva iseloomuga, kuid oma peremehele kuulekas, hästi intelligentne ja väga hea õppimisvõimega. Piimakarja ajades on tal kombeks naksata looma tagajalga hästi madalalt, et mitte vigastada lehmade udarat. Karjast eemaldunud looma tagasi ajamisel naksab ta instinktiivselt ka kõrgemalt.

Sao Migueli fila on keskmist kasvu, turjakőrgusega 48-60 cm, kaal 20-35 kg. Karvkate on tihe, lühike ja sile.

Karvkatte värvus on vöödiline, mille vöödilisus moodustub liivakarva, mustade karvatippudega liivakarva (hallile) või kollasele taustale, mille toon võib vahelduda heledast kuni tumedani; valge värvimärgis on lubatud laubal ja lõuast kuni eesrinnani ulatuval alal; väikesed valged märgid võivad esineda nii mõlemal esikäpal, mõlemal tagakäpal kui ka kõigi nelja käpa varvastel.

Tõustandard

PÄRITOLU: Portugal

KASUTUS: Karjakoer veiste karjatamiseks

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 2.1
Karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Töökatseteta

ÜLDMULJE :
Robustne ja tugev.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Veidi pikem oma kõrgusest.

PEA :
Tugev, nelinurkse kujuga, koljuosa ja koonu pikiteljed on paralleelsed.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai, veidi ümardunud, peaaegu märkamatu kuklakühmuga.
Üleminek laubalt koonule : Markantne.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Lai, värvilt must.
Koon : Sirge koonuselg, veidi lühem koljuosa pikkusest.
Läbilõikelt veidi ümardunud.
Mokad : Hästi pigmenteerunud, alalõuga katvad ja
võimsad. Mokaserva piirjoon on veidi kaardunud.
Lõuad : Hästi jõulised ja hästiarenenud, korrektse asetusega. Lai suulagi.
Hambad : Täiskomplektne hammastik kääritaolise või otsehambumusega.
Silmad : Ovaalse kujuga, hästi ilmekad, veidi sügaval asetsevad ja horisontaalse asetusega, keskmise
suurusega. Värvilt tumepruunid.
Kõrvad : Keskmisest kõrgema asetusega; mittekupeeritud kõrvad on keskmise suurusega, kolmnurgakujulised ja
rippuvad, kuid mitte põskedele liibunud. Tavaliselt on kõrvad kupeeritud ümaraservalisteks.

KAEL :
Sirge, tugev ja keskmise pikkusega, ühendab pea harmooniliselt kerega. Ilma kaelalotita.

KERE :
Tugev, hästi lihaseline ja laia rinnakorviga.
Selg : Sirge.
Nimme (lanne) : Keskmise pikkusega, lai ja hästi lihaseline.
Laudjas : Kerega võrreldes keskmise pikkusega ja turjast pisut kõrgem.
Rindkere : Lai ja hästi sügav.
Alajoon : Veidi tõusev profiiljoon, kere suhtes hästi proportsionaalsed kõht ja kubemed.

SABA :
Kõrge asetusega, jäme, keskmise pikkusega ja veidi kaardunud. Saba on teise või kolmanda sabalüli tagant
kupeeritud või kaasasündinud töbisaba.

JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Tugevad, teineteise suhtes laia seisuga ja sirged.
Õlad : Kergelt avatud liigesenurgaga labaluu ja õlavarre vahel.
Õlavarred : Tugevad, keskmise pikkusega, hästi lihaselised.
Küünarvarred : Jämedad ja hästi lihaselised.
Randmeliigesed : Tugevad.
Kämblad : Tugevad, keskmise pikkusega.
Esikäpad : Ovaalsed, tugevate küünte ja varvastega.

TAGAJÄSEMED :
Tugevad, teineteise suhtes laia seisuga.
Reied : Pikad, lihaselised, avatud liigesnurgaga reie ja puusa vahel.
Sääred : Keskmise pikkusega, lihaselised.
Pöiad : Keskmise pikkusega. Lubatud on kannuste esinemine.
Tagakäpad : Ovaalsed, tugevate, mitte liiga kaardunud varvastega. Tugevad küüned.

LIIKUMINE :
Vaba ja kerge liikumine. Liikumisel on koera tagaosa kergelt rulliv.

NAHK :
Paks ja pigmenteerunud.

KARVKATE :
KARV :
Lühike, sile, tihe, karge tekstuuriga, kerge karvanarmastus moodustub sabatüve alaosas, mis levib allapoole piki reite tagaserva.

VÄRVUS :
Ainult vöödiline, mille vöödilisus moodustub liivakarva, mustade karvatippudega liivakarva (hallile) või kollasele taustale, mille toon võib vahelduda heledast kuni tumedani; valge värvimärgis on lubatud laubal ja lõuast kuni eesrinnani ulatuval alal; väikesed valged märgid võivad esineda nii mõlemal esikäpal, mõlemal tagakäpal

kui ka kõigi nelja käpa varvastel.
SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus : isastel 50 – 60 cm, emastel 48 – 58 cm.
Kehakaal : isastel 25 – 35 kg, emastel 20 – 30 kg.

Märksõnad:

Tagasi