Ibiza podenco on väga vana koeratőug, tema esiisad elasid juba 3400 a eKr. Egiptuses kuninglike lemmikutena. Koos kaupmeestega viidi koeri Ibiza ja Mallorca saartele, seal aretati neid jahikoerteks, neid kasutati väikeulukite, aga ka pőtrade jahil.
See tõug pärineb Baleaaridelt - Majorka, Ibiza, Minorka ja Formentera saartelt, kus teda tuntakse ka algupärase nime "Ca Eivissec" all. Teda tuntakse ja on hästi levinud ka Kataloonias, Valencia ümbruses, Roussillon’is ja Provence’is, kus ta kannab nimesid vastavalt Mallorqui, Xarnelo, Mayorquais, Charnegue, Charnegui ja Baleaari-koer.
Tõenäoliselt on need koerad saartele sattunud foiniiklaste, kartaagolaste ja kindlasti ka roomlaste läbirännetega. Tema näol on tegemist ühe tüüpilisemaga vanimatest ja senini säilinud primitiivsetest ning robustsetest tõugudest. Nende koerte kujutisi leidub nii vaaraode hauakambrites kui ka muuseumides, millega on tõestatud tõu eksistents juba aastal 3400 enne Kristust.
Ibiza podencot kasutatakse peamiselt küülikujahiks ilma tulirelvata, nii päeval kui öisel ajal. Tänu oma eriti peenele haistmismeelele, mis koos hea kuulmisega teenib eesmärki paremini kui nägemine, avastab ja jahib ta küülikuid hõlpsalt ka hästi tihedalt kinni kasvanud kohtades.
Väle ja kaval nagu ta on, püüab ta oma saaki kärmelt, eriti kui ta jahib koos teiste koertega. Kui koer oma saagiavastusest märku annab, ümbritsevad teised koerad teda määratud kauguselt ja seisavad ootuses; nad hauguvad ainult siis, kui näevad või kuulevad saaki ja kui nad on tema ümber kohad sisse võtnud. Saagi piiramisel ja püüdmisel vehivad kõik koerad ägedalt sabadega, jätavad aga kergelt ka oma piiramispositsiooni maha.
Podenco Ibicenco on olnud kasutuses ka jänese ja suuruluki jahil. Ta apporteerib saaki väga hästi. Kogemused on tõestanud, et jahikarja koostamisel võib arvestada vaid emastega, kelle hulka sobib äärmisel juhul kõige rohkem ainult üks isane, kuna isased ei suuda jahil koostööks orienteeruda ning on tülinorijad.
Kui ühe jahikarjaga on püütud juba mõned tuhanded küülikud, on mõnedel koeraomanikel esinenud juhtumeid, et sama karja üksikud koerad ei taha enam jahtida enne, kui neile pikemat puhkepausi pole võimaldatud. Sellist fenomeni nimetatakse hispaaniapärase väljendiga "enconillarse" (ennast rahusse jätma).
Ibiza podenco on iseloomult mänguhimuline, elav ja liikuv. Ta on väga truu ja ustav oma perekonnale, armastab ka lapsi, vőőraste suhtes ükskőikne. Oma temperamentsuse ja energilisuse tőttu sobib ta vaid aktiivsele inimesele.
Ibiza podenco on suurt kasvu, turjakőrgus on 60-72 cm, kaal 19-25 kg. Karvkate on lühike vői pikk, liibuv ja läikiv. Värvuselt valge, punakaspruun vői nende värvide segu.
PÄRITOLU: Hispaania (Baleaarid)
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 5.7
Algupärased jahikoerad.
Töökatseteta.
OLULISED PROPORTSIOONID :
Vahemaa ninatipust kuni silmadeni vastab enam-vähem kaugusele silmadest kuni kuklakühmuni
PEA :
Üldmuljelt on pikk, kitsas pea kujult lähedane alaosast
läbilõigatud keeglikurikale; äärmiselt kuiv ja kerega võrreldes pigem väike.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Pikk ja lame (dolichocephal), esiletuleva kuklakühmuga, otsmik on kitsas ja tasane.
Üleminek laubalt koonule : Vaevumärgatav.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Lihakarva; ninasõõrmed on avatud; ninaselg veidi kumer.
Koon : Koonuselg ja nina ulatuvad pikkuselt alalõuast veidi üle; kitsas, pikk ja karvkatte värvusele vastavalt lihakarva pigmendiga.
Mokad : Õhukesed, tihedalt liibuvad, lihakarva.
Lõuad / Hambad : Hambad on perfektselt sulguvad, kääritaolise hambumusega; valged, korrapäraselt
reastunud.
Silmad : Viltused, väikesed, heleda merevaigu värvi, mis meenutab värvilt karamelli; merevaigu värv peab oma tooni intensiivsuselt rohkem või vähem vastama karvkatte värvusele. Olemata liiga õilis, reedab pilk siiski intelligentsust, samas aga ka pelglikkust ja umbusklikkust.
Kõrvad : Alati jäigad, hästi liikuvad; suunatud ettepoole, horisontaalselt või tahapoole, kui koer on tähelepanelik, on kõrvad püstised; kõrvatüve kinnitumise keskkoht asub silmade kõrgusel; vormilt pikendatud rombi kujuline, mis on kolmandiku pikkuse osas diagonaalselt läbi lõigatud.
Õhukesed, kõrvalehe siseküljelt karvadeta; keskmise, mitte ülemäärase suurusega.
KAEL :
Hästi kuiv, seda niihästi ülaosas kui ka altpoolt. Kaela pikkus on umbes neljandik kere pikkusest; kergelt
kumerdunud, lihaseline. Nahk on tihkelt liibuv ja ilma lotita. Tavaliselt on karv kerega liitumise piirkonnas pikem ja tihedam; see on eriti märgatav siledakarvalistel variatsioonidel.
KERE :
Üldmuljelt on kere sümmeetriline, kergelt kumerduv ja keskmiste ühtlaste proportsioonidega, kompaktne ja
kõrgusest veidi pikem, ilma, et see erimõõdulisus oleks
teravalt esile tulev.
Turi : Hästi väljendunud, kõrge, kuiv ja pikk.
Selg : Sirge, pikk ja nõtke. Lihastik on tugev, samal ajal siiski lame.
Nimme (lanne) : Kumerdunud, keskmise laiusega, tugev ja kindel.
Laudjas : Järsult laskuv, nähtava luustikuga; kaetud hästi tugeva ja sitke lihastikuga.
Rindkere : Sügav, kitsas ja pikk; ei ulatu siiski päris küünarnukkideni. Eesrind on teravalt kitsas ja tugevasti eenduv. Roided on lamedad.
Alajoon ja kõht : Üles tõmmatud, kuid seda mitte liiga tugevasti.
SABA :
Madala asetusega, sabatipu suunas ümbritsetud üksikute mõnevõrra pikemate ja jämedakoelisemate, harjaseliselt turritavate karvadega; pikk. Kui saba tõmmata jalgade vahelt läbi, peab ta pikkuselt ulatuma kuni seljani; veidi jämedam tüve osas ja tipu suunas ühtlaselt peeneks ahenev. Rahulikus olekus on daba loomulikus rippuvas asendis; liikumisel tõuseb see rohkem või vähem sirbikujuliselt keerdudes; eelistatakse seda, et saba ei tõuseks päris püsti ega oleks liigselt selja kohale keerdunud.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Püstised, sümmeetrilised; eestvaates on esijalgade seis hästi kitsas; üldiselt hästi kindlate, pikkade jalgadega, mis kujundavad üldmulje saledast, nõtkest, siiski aga tugevast loomast.
Õlad : Labaluud on kaldus, tugevad, vabalt liikuvad.
Õlavarred : Hästi pikad, sirged, tugevad ja hästi kitsa asetusega.
Küünarnukid : Laiad ja hästi kerega liitunud, paralleelsed kere kesktelje suunaga, mingil juhul mitte lõdvad.
Küünarvarred : Randmeliigeste suunas laiemaks muutuvad.
Kämblad : Tugevad, kindlad, laiad ja ette suunatud.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Püstised, pikkade, tugevate, lamedate ja kuivade lihastega.
Kannaliigesed : Hästi nurgitunud, laiad, madala asetusega, hästi püstised ja mitte sisse- ega väljapoole
pööratud.
KÄPAD :
Peaaegu jänesekäpa kujulised; varbad on pikad ja tihedalt kokku surutud; varvaste vahed on hästi karvased; küüned on hästi tugevad ja tavaliselt valget värvi, vahel ka vastavad karvkatte värvusele; käpapadjandid on hästi kõvad.
LIIKUMINE :
Eelistatum liikumisviis on nõtke traav; galopp on hästi kiire ja jätab mulje märkimisväärsest väledusest.
NAHK :
Tihkelt ja voltideta kerele liibuv; see on punaka pigmendiga, kuid võib olla kohtades, kus karv on teist
värvi, olla ka erineva värviga.
KARVKATE
KARV :
Siledakarvalised, karmikarvalised või pikakarvalised.
- Siledakarvalised : Karv ei tohi olla siidine, küll aga tugev ja läikiv.
- Karmikarvalised : Karv peab olema kõva ja hästi tihe; veidi lühem peas ja kõrvadel, mõnevõrra pikem põskede tagaosas ja saba alapoolel; habe on eriti hinnatud; pikakarvaline karv on pehmem ja selle pikkus peab olema vähemalt 5 cm; pea on kaetud hästi tiheda karvaga.
VÄRVUS :
Eelistatud on punane valgega või ühevärviline punane või valge; lubatud on ka liivakarva koerad, tingimusel, et tegu on muus mõttes silmatorkavalt heade isenditega, kusjuures lühikarvalistel ei ole see värvus siiski lubatud.
SUURUS :
Turjakõrgus : isased : 66 kuni 72 cm,
emased : 60 kuni 67 cm.
Ilma liigse ranguseta tuleks hindamisel aktsepteerida ka koeri, kes on lähedal standardis määratud suurusele, kuni nad on proportsionaalsed ning esteetilise välimusega.
Tagasi
