Tőug tänapäeval
Malamuudil on olnud silmapaistev ajalooline karjäär Arktika ja Antarktika maadeuurijate kaaslastena. Tema igatsev ulg on polaarse keskööpäikese poole kőlanud mőlemal poolusel.
Tänapäeval on aga alaska malmuudi peamiseks ülesandeks olla ustav sőber nendele tuhandetele inimestele, kes ta oma kaaslaseks on valinud. Üha sagedamini on aga malamuut taas kelgu ette rakendatud, kuna koerterakendi sőidu kui spordiala huviliste arv kasvab pidevalt.
Samuti on kogumas populaarsust - peamiselt USAs-raskuste vedamise-spets. Vőistlused"malamuutidele-rammumeestele". Populaarseim on see tőug muidugi oma sünnimaal, kus malamuutide arvele tuleb umbes kolmandik Ameerika Kennelklubis(AKC) registreeritud koertest.
Välimus
Alaska malamuut on suurepärane näide kindlasuunalisest aretustööst. Kui Arktika uurijad vajasid looma, kes oleksid vőimelised vedama suuri raskusi pikkade miilide kaugusele ja sedaülikarmides ilmastikutingimustes, oli malamuut see, kes suutis kőik need nőudmised täita. Tőuaretuses on need nőudmised säilunud,mistőttu tänapäevased malamuudid peavad vajadusel vői teoreetiliselt olema suutelise tegema sama tööd mida tegid nende kauged esivanemad.
Alaska malamuudi "kasukas" räägib ilmekalt loodustingimuste poolt "determineeritud" arengust. Nimelt on karvkate kahekordne, koosnedes tihedast ja pehmest aluskaravast ning jämeda-koelisemast pikemast pealiskarvast. Olles piisavalt tihe, peab aluskarv kinni koera kehalt aurava soojuse täites nii justkui "sooja pesu" funktsiooni.
Pealiskarv kaitseb omakorda alus-karva esmaste ilmastikuolude eest nagu vihm, lumi vm, olles nii üleriiete eest. Aluskarv toestabpealiskarva nii, et viimane jätab koheva turris mulje. Pealmine karv ei ole pikk, mőnedes keha-piirkondades aga siiski pikem kui mujal -kaelapiirkonnas ülesandega pakkuda näole maksimaalsetkaitset. Mőistes pőhimőteliselt taolise karvkatte ehitust on arusaadav miks ei paku küll paks pikk ja kohev kuid ühekordne kasukas kunagi piisavat kaitset ekstreemseste ilmastikuoludeeest.
Värvus pole kaugeltki nii oluline kui tekstuur.
AMCA (Alaskan Malamute Club of America) poolt on heaks kiidetud üsna lai valik erinevaid kombinatsioone (vt.tőustandard). Enamlevinuiks on hall ja valge ning must ja valge kombinatsioon mis aga ei tähenda, et punased vői üleni valged oleksid haruldased vői soovimatud. Valge on ainus värv mis ühevärvilisena lubatud on. Ülejäänud toonide puhul on nőutavad valged kőhujoon, jalad, rind ning näo maski-märgid.
Isase malamuudi ideaalne turjakőrgus on 63 cm ning kaal 38 kg, emasel vastavalt 58cm ja 34kg. Pole aga haruldane näha ideaalist väiksemaid vői suuremaid isendeid. Mőőtudest rääkides tuleb silmas pidada eesmärke, millistel seda tőugu on aretatud. Liialt suur koer vajab suhteliselt palju toitu, väike aga ei suuda piisvalt koormat vedada.
Alaska malamuut on tugevakehaehitusega, laia ja sügava rinnakorviga,suure kondiga ning laia peaga. Eeltoodu aga harmoneerub proportsionaalselt ülejäänud koeraga. Luud peavad olema suhteliselt jämedad, kuid mitte sedavőrd, et loom tunduks kohmakas. Sama on peaga, mis on küll lai, kuid ei tundu seejuuresraskena ega anna koerale kohmakat, robustset välimust.
Laia kolba ning koonuga harmoneeruvad tugevad lőualuud. Malamuudi kőrvad on suhteliselt väikesed vőrreldes tema peaga. Jäsemed on mőőduka pikkusega-liiga pikad oleksid vastuvőtlikud külmetusele. Mandlikujulised silmad on pruuni värvust. Üldmulje jääb kui tugeva kehaehitusega, jőulisest, kuid efektiivselt funktsioneeruvast, kompaktsest ning füüsiliselt balanseeritud koerast. Selle tőu puhul on tőesti imetlusväärne, kuidas füüsis kombineerub kauni välimusega.
Iseloom
Malamuudid on elava iseloomuga ning tählepanelikud ümbritseva suhtes. Nad on intelligentsed, kuid sageli püüavad olla iseseisavad, sőltumatud. Seetőttu on soovitav, et uus omanik käiks koeraga vähemalt üldsőnakuulelikkuse algkursusel.
Malamuut on sőbralik, inimese hoolt ja tähelepanu ihkav koer. Isegi liiga sőbralik selleks, et olla hea koduvalvur. Kuigi välimuse poolest vőib teda mőneti hirmuäratavaks pidada. Vaatamata mőningasele välisele sarnasusele pole malamuudid huntidega, vähemalt lähedalt suguluses.
Malamuudid on suurepärased perekoerad, kes seltsivad kőigiga, ka lastega. Nad on suurepärased kuulajad, aga ka kaasarääkijad - seejuures mitte haukudes, vaid iseloomulikult ulgudes. Samuti vőivad nad ulguda mitmete helide,nt. sireenide peale. Üldiselt on see aga üks vaiksemaid tőuge. Ta häälitseb vaid siis, kui selleks on hea pőhjus. Kuna tegemist on tugeva ja suure koeraga, vőivad ka tema kutsikad olla koduse mööbli suhtes"destruktiivsed".
Malamuudikutsika toomine koju, kus juba ees lemmikloom ootamas,pole probleemne - oma karja liikmetega harjub ta ära. Küll aga tuleks vältida kontakte vőőraste loomadega, kuna nendesse ei pruugi suhtumine nii tolerantne olla. Vőib öelda, et alaska malamuudil on huvitav - unikaalne iseloom oma vooruste ja pahedega, mis teeb temast isikupärase ja nauditava kaaslase.
Treenimine.
Aegadel mil malamuuti kasutati kelgukoerana oli tema sőltumatu loomus sageli oluline. Ta suutis jälgida rada vői hinnata lume-ja jääolusid tihtipele paremini kui inimene. Ometi peavadmőned malamuuti tema teatava isepäisuse tőttu rumalaks. See tőug on vägagi intelligentene, ta vajab aga motiveerimist. Őnneks pole ta aga nii uhke, et ei vőtaks oma peremehelt "altkäemaksu" maiuse näol. See vőimaldab meil saada paremaid tulemusi koera treenimisel.
Treening peab olema järjepidev, vale käitumine peab saama alati korrigeeritud ning őige premeeritud.Tähtis on ka ajastus: korrigeerida tohib vaid olevikus st.antud soorituse käigus tehtavaid vigu, mitte minevikus tehtut. Varuge kannatust, ärge kunagi vihastage looma peale, suhtuge temasse őiglaselt ja mőistvalt.
Üks esimesi őpetamisi kutsikale on pissil käimine. Meetodeid on mitu, üks neist on őpetada kutsikas pissima paberile ning hiljem, kui ta ennast juba kontrollida suudab, viia paber őue (ca 4 kuuselt). Oluline on ja vőib raskena tunda őpetada kutsikas rihma otsas käima. Selge siiski, et kutsikat treenida on lihtsam, kui täiskasvanud, juba väljakujunenud iseloomu ja harjumustega koera. Koera treenimise ajal tugevneb psühholoogiline side, areneb teineteisemőistmine looma ja tema peremehe vahel.
Keskkond, toit, hooldus.
Olgugi et malamuut on pärit Arktikast, adopteerub ta hästi ka paljude teiste kliimadega. Oluline on jälgida, et koeral oleks őues koht kuhu varjuda sademete ja ka päikese eest. Värske vesi olgualati saadaval. Koer kes ei saa piisavalt liikuda-mängida leiab alternatiivseid meetodeid aja sisustamiseks nt. esemete närimine.
Malamuudid on väga seltsivad ning naudivad tähelepanu oma pereliikmete poolt. Ka laste suhtes on nad väga hoolivad, kuid lastele tuleb seletada kuidasnad peaksid loomaga käituma. Malamuut kasvab oma esimesel eluaastal väga kiiresti. Omanik vőib suurekasvulise koera puhul unustada, et luud ja liigesed on noorel lemmikul siiski őrnad ning vastuvőtlikud traumadele.
Tihe ja pisut rasvane kasukas püsib tavaoludes üsna puhas. Pole haruldane näha ise ennast puhastavat malamuuti, kui see on kusagil kasuka ära määrinud. Karv vahetub malamuudil 2 korda aastas. Kraasiga saame lahtised karvad kergesti maha kammitud. Sage pesemine pole vajalik, piisab karva puhastamisest, mida vőiks teha kora nädalas eemaldamaks mustuse ning lahtised karvad, lisaks stimuleerime sellega endogeensete rasvade produktsiooni. Samuti tuleb koera uurida parasiitide vői nahalöövete suhtes. Puhastada tuleb ka kőrvad ja lőigata vajadusel küüned. Kui koera on väiksest peale regulaarselt harjatud-puhastatud, naudib ta kindalasti seda protseduuri!
Toiduks on soovitav kasutada graanultoitu, kuna sisaldab kőiki koerale vajaminevaid toitaineid, vitamiine ja mineraale. Igapäevaselt tuleks küll lisada todule polüküllastamata rasvhappeid(őli)koguses 1 tl. päevas. Jäägid oma toidulaualt pőhitoduks ei sobi. Soovi korral vőib neid pakkuda kuni 10% ulatuses kogu päeva portsjonist. Viimane sőltub koera east ja aktiivsusest. Malamuudi kohta tuleb öelda, et vaatamata oma suurele kogule tarbib ta toitu suhteliselt tagasihoidlikult. Isegi,kui ta seda välja ei näita - nimelt on paljudel malamuutidel komme süüa alati ära kőik ja kohe, mis ette antakse. Siit ka mőnede malamuudipidajate harjumus toita oma lemmikut 2 korda päevas. Kui olete aga kutsika koju toonud, tuleb teda sőltuvalt vanusest toita 4..2 korda päevas. Toidu ja veekaussi tuleb pesta iga päev.
Puusaliigeste düsplaasia ja kondrodüsplaasia
Need on haigused, mis vőivad malamuuti ohustada. Esimene vőib tabada kőiki suurekasvulisi tőuge. Siiani käivad vaidlused kas haiguse pärilikust vői omandatud iseloomust. Puusaliigeste, malformatsiooni ulatus varieerub kliiniliselt väljendunud sümptomaatikast-lonkamine, valu-kuni vaid röntgenoloogiliselt sedastavate väheste, asümptomaatiliste muutusteni. Koeri uuritakse selle haiguse suhtes umbes 2 aasta vanuselt.
Tőustandard (American Kennel Club)
Üldiseloomustus
Alaska malamuut, üks vanimatest Arktika kelgukoera tőugudest, on tugeva, muskulatuurse kehaehituse ning sügava rinnakorviga koer. Tőule omane kehahoiak peegeldab koera aktiivsust, pea ettepoole suunatuna ning tähelepanelik silmavaade räägib huvist ja uudishimust ümbritseva suhtes. Pea on lai. Kőrvad on kolmnurksed ja ettepoole suunatud. Ka koon on lai, esineb vaid vähene kitsenemine stopilt nina suunas. Malamuudi nina ei ole terav vői pikk, nagu ka mitte tömp.
Tiheda karvkatte jämedakoelisem ja pikem pealiskarv kaitseb pehmet aluskarva. Karvastiku värvus vőib olla erinev,mask on tőule iseloomulik, koosnedes värvilisest ülaosast. nö. tanust (v.a üleni valge malamuut), mis kulgeb laubal ning üleni valgest vői ka koonutriibu vői "prillidega"-näost.
Proportsioonid.
Alaska malamuudi isaslooma soovitatav turjakőrgus on 63cm ja kaal 38kg. Emasel vastavalt 58cm. ja 34kg. Täpsetest mőőtudest olulisem siiski on, et looma üldises välimuses harmoneeruksid funktsionaalsus ja proportsioonid. Rinna sügavus on umbes pool turjakőrgusest, selle sügavaim ala jääb vahetult esikäppade taha. Kehapikkus ületab turjakőrguse. Luude paksus on vastavuses koera mőőtmetega.
Pea.
See on lai ja sügav,kuid mittte robustse ega kohmaka välimusega, vaid proportsionaalne koeramőőtudega.Silmavaade on "pehme", väljendades avatust ümbritseva suhtes. Silmad on paigutunud pisut viltu,omavad mandli kuju, on keskmise suurusega ning pruuni värvi. Silmade sinine värvus on diskvalifitseeriv tunnus. Kőrvad on kolmnurkse kujuga, vőrreldes ülejäänud peaga aga väikesed, tipust pisut ümardunud. Nad asetsevad kolju suhtes üsna taga ja kaugel - samal joonel silmade ülemise/välimise nurgaga. Erksas olekus on kőrvad suunatud pisut ettepoole.Kui aga koer töötab,vőivad kőrvad olla surutud peadligi.
Lähestikku, kőrgel koljulael asetsevad kőrvad on viga. Kolju on lai, kőrvade vahel kerge kumerusega, mőőduka lamenemisega alla, silmade suunas ning lőualiigesteni. Silmade vahel on kerge vagu vői kurd. Kolba üleminek koonule on väheselmääral märgatav. Koon on lai ja kogukas - harmoneerudes nii kolba laiusega ning ahenevstopilt ninale vaid vähesel määral. Kőigi värvikombinatsioonide puhul (v.a punane) on ninapeegli, suuäärte ning silmaäärte pigmentatsioon must. Pruun värvus on siin lubatud vaid punastel malamuutidel. Heledate triipudega "lumenina" on aktsepteeritav. Huuled on kuivad,voltideta. Üla-ja alalőualuu on lai, suurte hammastega. Käärhambumus. Üla -vői alahambumus on viga.
Kael, ülajoon, keha.
Kael on tugev ja mőőduka kaarega. Rind on hästi arenenud. Keha on kompaktse ehitusega, kuid mitte lühike vői tőnts. Seljajoon on sirge, puusade suunas kergelt langev. Lanne on tugev, lühike, lihaseline. Pikk lanne, mis on viga, nőrgestab selga. Saba jätkab selle baasisel seljajoont.Kui koer parasjagu ei tööta, kannab ta saba üle selja kaardund, kuid mitte ei sus seda vastu selga.
Esinurgad
Seljajoon kegelt langev: esijalad tugeva luustiku ja hästiarenenud lihastega. On eestvaadatuna sirgelt pőidade suunas kulgevad. Pőiad on lühikesed ja tugevad. Külgvaates alaneva joonega.Varbavahed on karvkattega, padjandid on paksud, varbaküüned lühikesed ja tugevad.
Taganurgad
Tagajalad on jämedad ja hästi lihaselised,ligestest vaid kergelt paindes. Taganvaadatuna asetsevad tagajalad samale joonele esijalgadega. Lisavarvaste esinemisel tagajalgadel on ebasoovitavad ning tuleb eemaldada koheselt peale kutsikate sündi.
Karvkate
Malamuut omab paksu, jämedakoelist pealiskarva, mis pole liiga pehme ega pikk. Aluskarv ontihe, rasvane, villane, pikkusega 2,5-5 cm. Pealiskarva pikkus varieerub, olles lühem külgedel ning pikem őlgade ja kaela, tagaosa ning pükste ja saba piirkonnas. Suvekasukas on tavaliselt lühem ja hőredam. Trimmimine pole lubatud.
Värvus
Enim esineivaks värvideks on helehallist kuni tumedate ja mustade,sooblite ja punaste toonideni.Lubatud on aluskarva värvikombinatsioonid, värviääristused, laigud. Ainus ühetoonilisena aktsepteeritav värv on valge. Valge on alati ka dominantne värvus kőhujoonel, jäsemetel ja näomaskis. Aktsepteeritavaks peetakse ka valget "lőhet" laubal ja/vői kaelusel. Vői ka valget laiku kukla piirkonnas. Liialt tihe ja varjav pealiskarv, n.ö poolikud vői murtud toonid ning toonide ebaühtlane jaotumine on ebasoovitav.
--
AMCA poolt heakskiidetud värvimärgid ja maskid *must ja valge: must pealiskarv ning must vői tumehall aluskarv. *alaska hüljes ja valge: must vői mustade otsadega pealiskarv ning valge vői kreemjas aluskarv. Eemalt tundub koer mustavärviline, kuid pole siiski täismahus tänu heledale aluskarvale.
*soobel: must vői hall pealiskarv, punaka aluskarva ja-ääristusega. Nii must kui punane on talesindatud.
*Hall ja valge: hall pealiskarv ning helehall,kreemjas vői valge aluskarv. Koer tundub halli värvi, isegi kui esineb musti karvu. Punane värvus pole esindatud.
*Hőbe ja valge: helehall pealiskarv ning valge aluskarv.
*Punane ja valge: selge punase - heleda vői tumeda - varjundiga karvkate ning heledad suuääred, ninapeegel ning silmalaud. Must värv pole esindatud.
*valge: valge pealis kui aluskarv.Sageli esineb maskis kreemjaid toone. Ainuke ühevärviline toon,mis on lubatud.
*Segatoonid: valgete toonide kőrval kuldsed, kreemjad, kollakad, pruunid vői punaka varjundid. Sageli käppadel, kőrvadel, sabal ja näol.
Maskimärgid
* tanu: tumedam karv kulgeb pealael ja kőrvadel. Kohtudes tavaliselt veidi allapoole kulgevana keskel,stopil.
*prillid: tumedam markeering silmade all, suundudes nende külgedelt tanuni.
*Silmavarjud: tume markeering silmade all, mis aga ei kulge ülespoole.
*täht: väike valge laik stopi piirkonna.
*lőhe: valge ala, mis algab stopilt tanu alaosas, külgede suunas laubale.
*suletud mask: mask on üleni tume.
*avatud mask: esneb vaid tanu, teised värvimärgid puuduvad.
*täismask: esinevad tanu, prillid ja koonuriip
*mask: kombinatsioon tanust ja prillidest
Rinnamarkeeringud
*kaelakee: tume, keekujuline markeering üle rinna.
*kotkas: 2 tumedat markeeringut, mis kummagil poolt osaliselt rinnale ulatudes meenutavad väljasirutatud tiibadega kotkast.
Kaelapiirkonna värvimärgid
*krae: valge vőru ümber kaela
*turjalaik: valge markeering turja vői kaela piirkonnas, keskjoonel suurus vőib varieeruda.
*valed markeeringud: kőik ülalloetlemata ning ebasümmeetrilised värvilaigud.
Liikumine
Malamuudi kőnnak on kindel, balanseeritud, jőuline. Oma keha suuruse kohta on ta väga liikuv.Kőrvalt vaadatuna on näha jőulist "tagavedu", mis piki seljalihaseid esijäsemetele üle kandub. Eest vői tagantvaadatuna liiguvad nii esi- kui ka tagajäsemed üel liinil, ei liiga lähestikku ega liiga kaugel teineteisest. Kiirel jooksul konvergeeruvad jäsemed keha telgjoone suunas.
Iseloom
Alaska malamuut on seltsiv ja sőbralik perekoer. Ta on lojaalne, pühendunud kaaslane, alati valmis mänguks,kuid täiskasvanuna ka väga väärika käitumisega.
Kokkuvőtteks
Otsustades malamuudi üle, tuleb eelkőige meeles pidada,et tegemist on koeraga, kes peab olema suuteline vedama raskeid kelke Arktikas. Kőrvalekalded ülaltoodud tőustandardist on seda tősisemad,mida enam need mőjutavad koera tööomadusi ja suutlikkust. Jäsemed peavad viitama erakordsele läbivusvőimele. Igasugune mingile ebakőlale jäsemete osas seisva vői liikuva koera puhul on tősine hälve, nii, ebaproportsionaalsus kehaehituses üldse.
Tervis
Puusaliigeste düsplaasia ja kondrodüsplaasia. Need on haigused, mis vőivad malamuuti ohustada. Esimene vőib tabada kőiki suurekasvulisi tőuge. Siiani käivad vaidlused kas haiguse pärilikust vői omandatud iseloomust. Puusaliigeste malformatsiooni ulatus varieerub kliiniliselt väljendunud sümptomaatikast - lonkamine, valu-kuni vaid röntgenoloogiliselt sedastavate väheste,asümptomaatiliste muutusteni.Koeri uuritakse selle haiguse suhtes umbes 2 aasta vanuselt.
Tőu ajalugu
Alaska malamuut on areneneud muistsetest koertest,millised on saatnud eelajalaoolist inimest tema rännakutel Aasiast üle Arktika Gröönimaani ning tagasi. Nendel rännakutel, mis ajaliselt hőlmavad eneses tuhandete aastate pikkust perioodi, toimus looduslik valik liikide vahel. Nii jäid ühed pikema karvkattega - nagu on leitud Gröönimaalt, teised lühema karva, kuid pikemate jäsemetega - pőhja Kanadas.
Ammused vene ja inglise maadeavastajad kirjeldasid sageli suurepäraseid töökoeri, keda kasvatasid Mahlemut'i hőimlased Norton Sound'ija Kotzebue Sound'i piirkondades Alaska lääneosas. Neid kirjeldati kui vähem metsi kuid ning paremini juhitavaid teiste koertega vőrreldes ning peale selle oli neil tohutult suur töövőime. Nii neid ka kasutati-töökoertena, indiaanlaste poolt peamiselt oma jahiretkedel moona ja jahisaagi vedamiseks. Kuigi koeri koheldi hoole ja armastusega, polnud tundras kohta lemmikloomale selle sőna tänapäevases mőistes.
Kullapalviku aegu suurenes nőudlus veo-ja kelgukoerte järele, millised suudaksid karmides tingimustes ellu jääda. Nii toodi Alaskale igasuguseid koeri, kellest vőis abi loota. Üsna peatselt vőis enamasustatud aladel näha suhteliselt kirjut pilti - seguvariante erinevatest tőugudest. Et aga leida algupärast alaska kelgukoera, tulnuks tol ajal rännata kaugele sisemaale-eemale sisserännanutest ja kullaleiukohtadest. Tänu Mahlemuutide isoleeritud elulaadile, jäid nende koerad siiski tőupuhtaks, kuid "tsivilisatsiooni" pealetungist lőplikult siiski ei pääsenud.
Eelmise sajandi 30ndatel "Byrd Antarctic" ekspeditsioonidel kasutatud kelgukoerte peamiseks allikaks oli New Hampshire'is asuv, Artur T. Walden'i poolt rajatud ning hiljem Milton&Eva Seeley'le kuulunud Chinooki Kennel (Chinook Kennels). Seeleyd reprodutseerisid koeri, millised olid iseloomulikud Norton Sound'i piirkonna omadele. Alaska malamuutide Chinooki Kennelist Seeley'de poolt aretatud haru kannab nime Kotzebue.
Teine tuntud malamuutide haru aretati Paul Voelker sen.&jun. poolt koertest, millised nad tőid Alaskalt 1900 ja 1920ndatel aastatel. Need said oma nime Voleker'ite kennelnime-"M-Loot"järgi,ning on kuulsust kogunud teenides Esimeses ja Teises Maailmasőjas kui ka osalenud R.E.Byrd'i ekspeditsioonides. Hiljem aga tunti M-Loot'i aretajatena Ralph & Marcheta Scmitt'i "Silver Sled Kennels"ist,kuna ostsid osa Voelker'ite koertest ning jätkasid aretustegevust.Terminid"Kotzebue"ja"M-Loot"on tänaseni sageli kasutatavad ühe vői teise malamuudi taustast rääkides - on see isend järeltulija ühest nendest kennelitest vői mitte.
Tekst: Eesti Alaska Malamuutide Tőühing
Tagasi
