Küsimus:
Tere,
mul on suur mure oma koeraga. Mul on nimelt kodus 3-aastane isane kaukaaslane. Täiesti võimatu on koeraga kuskil käia. Nüüdseks kardab ta tulla ka maja ette (ta ei tulegi sinna), kus seisab auto, sest arvan, et sellega viiakse ta jälle kuhugi, kus talle ei meeldi. Enne seda käsime viimati 17.06.2012 Tallinnas (ise elame Võrumaal) kuulekus/näitusekoolitaja juures. Kui Nõmmel koera autost välja saime, ta põhimõtteliselt põgenes (rihm oli küljes, seega koos händlegiga) metsa poole. Lõpuks rahunes muidugi maha ja oli mõistlik. Kuid probleem on ka tema aedikust ja kuudist kättesaamisel, sest kui ta saab aru, et minnakse autosse, siis ta peidab ennast kuuti ning välja saab vaid jõuga.
Varasemalt ei sobinud talle üksnes autosse tulemine, sest noorena rebestas ta omal jala kõõluse ära ja siis pidime ta kahel korral Maaülikooli veterinaaria kliinukusse viima (tundus juba, et see probleem on lahenenus, sest koer ei olnud enam NII tõrges); samuti on teda alati sõitmine ilastama pannud (mitte oksendanud, lihtsalt ilastama).
Enne selle aasta juunit esines probleeme üksnes näitustel, st koera saime tõstmisega autosse ja kõik muu oli normaalne kuni näituse ringini – kui koeraga mindi ringi, siis ta kas kohe sisenemisel või näituse ringis tagurpidi käigu sisse pani ja massiga vedas händleri ringist välja (esimene kord juhtus see vist tingituna sellest, et ringikorraldajad olid kohtuniku laua ääristanud rosettide ja muude lipikutega, mis suure tulle tõttu kohustavalt laperdasid). Koeraga on neljal korral alates mai lõpust käidud ka kuulekustrennis ja/või koertekoolis, kus koer meeleldi auto juurest ei lahku, samuti ei lahkunud vaheajal omanikust teistega mängima (alguses oli teiste suhtes natuke agressiivne ja arg, hilisematel kordadel liputas juba saba), liikumise osas oli algul arg ja trenni lõpuks kohanes olukorraga. Siinkohal märgin, et kui juuni alguses käisime Tallinnas näitusel, siis näituse platsile minekul probleeme ei olnud ning kõik oli korras, seega võõraste kohtade suhtes on argus nüüd süvenenud.
Millised peaksid olema lähenemised või harjutused, et koer taas normaalselt käituks? Kas on õige koera sundida lihtsalt selliste võõraste olukordadega leppima, või tuleks kodusel mingeid muid harjutusi teha? Kas koerada pidevalt võõrastes kohtades (linnas) käimisest oleks kasu (elame maal)?
Ette tänades
Lily
Vastus:
Koeraga tuleb enesekindlalt ja konkreetselt hakata pikkadel jalutuskäikudel käima, et sattuda uutesse olukordadesse. Kui loom läheb paanikasse, siis teda ei lohutata ega ei haletseta, vaid jääda rahulikult seisma ja oodata kuni ta käib oma emotsionaalses põrgus ära ja siis saab edasi liikuda. Haletsedes koera annate märku, et ta veel vähe kardab ja paanika suureneb, mitte ei kao.
Omanikul endal on vaja õppida ennast usaldama ja mitte üle muretsema. Praegu koer ei usalda omanikku liidrina ja ei oska talle toetuda.Ei ole oluline palju on ruumi aias, vaid oluline on hakata kulgema ja kogemusi saama. Kui jalutuskäigud edenevad, siis autol uksed lahti ja mäng ülesse võtta ja aegajalt visata mänguasju auto poole ja joosta lihtsalt koos koeraga autost mööda.
Kui loom teeb seda probleemitult, siis visata mänguasi autosse, et ta sellele järgi läheks ja kui ta ka juba autosse järgi läheb, siis hakata toitma koera autos. Toidukauss masinasse ja las ta sööb rahulikult seal. Järgmise sammuna teha seda kõike töötava mootoriga autos. Aega võib minna ja ei maksa oodata kiireid tulemusi.
Ja nii on kõige uuega. Mis siis, et kardab. Palju koledaid asju on elus ,on vaja varuda aega ja kannatust, et koer õpiks seda, et koos omanikuga on ta kaitstud ja turvatsoonis. Mida aktiivsemalt kulgeda ja tegeleda ja ei haletse ega keskendu koera kartmisele,seda kiiremini asjad edenevad. Trennis käia kindlasti edasi. See ainult aitab nii omanikku kui koera. Arvestama peab, et mitte kõik koerad ei käi ringi rind õieli ja ei viska elule "kinnast" ,vaid on ka koeri, kes on malbema loomuga. Jõudu tööle!
Dr. Aivi Org
