SuhkruhaigusSuhkruhaigus tekib siis, kui kõhunääre e. pankreas ei suuda enam mingil põhjusel piisavas koguses toota insuliini (pankrease kasvajad ja põletikud, rasvumine). Insuliini vajab organism selleks, et toidust saadav glükoos oleks rakkudele omastatav. Kui insuliini tekib liiga vähe või seda ei teki üldse, ei suuda rakud verest glükoosi omastada ning jäävad nälga. Vere suhkrusisaldus tõuseb ning alates teatud tasemest ei suuda neerud enam suhkrut kinni pidada ning seda hakatakse väljutama uriiniga. Loomal tekib suurenenud janu ning urineerimisvajadus.

Vere kõrgenenud suhkrusisaldus kahjustab mitte ainult neere, vaid ka teisi organsüsteeme. Kui suhkur on pikaajaliselt kõrge, siis tekib silmadele katarrakt (silmaläätsed muutuvad tuhmiks), kahjustub ka närvisüsteem ning häiritud on väikeste veresoonte töö.

Suhkruhaiguse esimesteks omanikule märgatavateks tunnusteks on koera suurenenud veejoomine ja pissimine, aga ka suust või nahalt erituv iseloomulik atsetooni või puuviljalõhn. Kaugemale arenenud juhtudel hakkavad loomad olenemata tõusnud isust kõhnuma ning veel edasi kaotavad isu ning võivad sattuda ketoatsidoosi.

Koertel esineb peamiselt esimese tüübi diabeet, mis vajab insuliini juurdemanustamist. Neil on diabeet väga harva kontrollitav ainult dieedi ning suukaudselt manustatavate veresuhkrut alandavate preparaatidega. Eelsoodumuseks on rasvumine, emastel koertel esineb suhkruhaigust mõnevõrra sagedamini kui isastel koertel.

Emastel koertel kõigub vere suhkrusisaldus mõnikord ka seoses jooksuaja tsükliga ning seetõttu on soovitav veresuhkru paremaks kontrolli all hoidmiseks diabeetikutest emased koerad steriliseerida. Kui koeral on diagnoositud suhkruhaigus, siis on prognoos seda parem, mida varasemas staadiumis on see pandud ning mida rohkem aega ja võimalusi on omanikul oma loomale pühenduda.

Suhkruhaige koer peab lisaks igapäevastele insuliinisüstidele saama iga päev ühel ja samal kellajal ühte ja sama toitu ning ühel ja samal kellaajal samasugust füüsilist koormust, olenemata ilmastikutingimustest ning sellest, et pühapäeva hommikuti omanikul eriti hea uni juhtub olema. Sellise looma režiimiga peab arvestama ka temaga reisile minnes ning teda ei saa jätta oskamatu inimese hoolde.

Loomakliinikutes on saadaval spetsiaalsed ravitoidud, mis aitavad veresuhkru taset säilitada ühtlasena. Olenevalt sellest, kas teie koer on alakaaluline, norm- või ülekaalus, määrab arst vastava toidu. Toidukordade vahelised näksimised on keelatud, kuid pikemale jalutskäigule tuleb alati kaasa võtta midagi, mis sisaldaks kiiresti imenduvat suhkrut. Kui loomaomanikul on aega, tahtmist ja vahendeid oma elu täielikult looma režiimi järgi korraldada, võib diabeedi diagnoosiga koer endale juurde võita mitu täisväärtuslikku aastat.


Tagasi