Soome lapikoerJuba mitusada aastat tagasi kasutati Soome lapikoeri pőhjapőtrade, lammaste ja lehmade karjatamisel, koduvalvurina ja lihtsalt seltsikoerana. Soome lapikoera on nimetatud ka Lapikoeraks, Soome lambakoerakas ja Lapi püstkőrvaks, alates 1993 aastast on tőu ametlik nimi Soome lapikoer. Eriti Soomes on see tőug väga populaarne, teda kasutatakse nii seltsi- kui ka harrastuskoerana.

Soome lapikoer on oma iesloomult rahulik, töökas, kergesti koolitatav, sőbralik ja ustav oma perekonnale. Ta sobib hästi ka korterikoeraks, kuigi temaga tuleb palju liikuda. Ta on julge ja iseseisev, tal on hästi arenenud kaitseinstinkt. Armastab lapsi ja saab teiste koertega hästi läbi, on rahumeelne ja usaldusväärne.

Karvkate on paks ja poolpikk, eriti isastel on rikkalik kaelus. Kattekarv on pikk,
sirge ja kohev. Peas ja jalgade esikülgedel on karv lühem. Alusvill peab olema peen ja tihe.

Karvkatee värvus on tavaliselt musta ja pruuni erinevates toonides, kuigi kőik värvid on lubatud. Põhivärvus peab olema valitsev. Põhivärvist erinevad värvid võivad esineda peas, kaelal, rinnal, kere alapoolel, jalgadel ja sabas. Turjakőrgus on 41-52 cm.

Tõustandard

PÄRITOLU: Soome

KASUTUS: Põline põhjapõtrade karja- ja valvekoer. Tänapäeval aga ka üldiselt armastatud seltsikoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 5.3
Põhjamaised valve- ja karjakoerad.
Töökatseteta.

ÜLDMULJE :
Veidi alla keskmise kasvuga, oma suurusega võrreldes tugeva kehaehitusega koer, kelle kerepikkus ületab veidi turjakõrgust. Tal on pikk ja tihe karvkate ning püstised kikkis kõrvad.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Kere sügavus on veidi väiksem kui pool turjakõrgust. Koon on veidi lühem kolju-osast, mis omakorda on oma laiusest veidi pikem ning ligikaudu laiusega võrdse sügavusega.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Terane, vapper, rahulik ja õpihimuline. Rahumeelne ja usaldusväärne.

PEA :
Tugevate piirjoontega, üsna lai.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai, veidi tagasuunas laskuv. Laup on mõnevõrra kumerdunud. Laubavagu on märgatav.
Üleminek laubalt koonule : Selgelt väljendunud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Eelistatult must, igal juhul kooskõlas karvkatte värvusega.
Koon : Tugev ja lai; Koonuselg on sirge. Nii pealtvaates
kui küljelt vaadates aheneb koon ühtlaselt kuid üsna vähe.
Mokad : Tihked.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõualuud; kääritaoline hambumus.
Põsed : Sarnakaared on märgatavalt rõhutatud.
Silmad : Tumepruuni värvi, igal juhul kooskõlas karvkatte värvusega. Ovaalse kujuga. Ilme on pehme ja
rahumeelne.
Kõrvad : Keskmise suurusega, püstised või poolpüstised, teineteise suhtes üsna laia asetusega ja tüveosast
suhteliselt laiad. Kõrvad on kolmnurga kujulised ja hästi liikuvad.
KAEL :
Keskmise pikkusega, tugev ja kaetud tiheda karvaga.

KERE :
Turi : Mõõdukalt väljendunud, lai ja lihaseline.
Selg : Tugev ja lihaseline.
Nimme (lanne) : Lühike ja lihaseline.
Laudjas : Keskmise pikkusega, hästi arenenud, vaid veidi laskuv.
Rindkere : Sügav, üsna pikk, ulatub peaaegu kuni küünarnukkideni, mitte eriti lai. Roided on veidi kaardunud; hästi märgatav eesrind ei ole ülemäära arenenud.
Alajoon ja kõht : Kergelt üles tõmmatud.

SABA :
Üsna kõrge asetusega, keskmise pikkusega, kaetud rikkaliku pika karvaga. Saba otsas võib moodustuda J-kujuline konks. Liikumisel on saba keerdunud selja kohale või küljele rõngasse; rahulikus olekus võib see olla ka alla lastud asendis.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Jõulised ja tugevate luudega. Eestvaates sirged ja paralleelsed.
Õlad : Veidi kaldus asetusega.
Õlavarred : Labaluudega sama pikkused. Labaluu ja õlavarre vaheline nurk on suhteliselt avatud.
Küünarnukid : Asetsevad veidi allpool rinnakorvi madalaimast punktist, otse tahapoole suunatud.
Küünarvarred : Üsna tugevad, püstised.
Randmed : Elastsed.
Kämblad : Keskmise pikkusega, veidi kaldus asetusega.
Esikäpad : Hästi kumerad, pigem ovaalsed kui ümarad, kaetud tiheda karvaga. Käpapadjandid on elastsed ja
külgedelt kaetud tiheda karvaga.

TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Jõulised, tugevate luudega, tagantvaates sirged ja paralleelsed. Heade nurkadega kuid mitte
ülenurgitunud.
Reied : Keskmise pikkusega, üsna laiad, hästi arenenud lihastega.
Põlved : Ettepoole suunatud, suhteliselt heade nurkadega.
Sääred : Suhteliselt pikad ja soonilised.
Kannaliigesed : Suhteliselt madala asetusega; head
nurgad, kuid mitte liiga tugevasti väljendunud.
Pöiad : Üsna lühikesed, tugevad ja püstised.
Tagakäpad : Sarnased esikäppadega. Lisavarbad on ebasoovitavad.

LIIKUMINE :
Ilma pingutuseta. Koer läheb kergesti traavilt üle galopile, mis on selle tõu loomulik liikumisviis. Jalad liiguvad paralleelseid sirgeid pidi. Töös on vilgas ja nobe.

NAHK :
Kogu kehal hästi tihke, voltideta.

KARVKATE:
KARV :
Lopsakas, eriti isastel on rikkalik kaelus. Kattekarv on pikk, sirge ja kohev. Peas ja jalgade esikülgedel on karv lühem. Alusvill peab olema peen ja tihe.

VÄRVUS :
Lubatud on kõik värvused. Põhivärvus peab olema valitsev. Põhivärvist erinevad värvid võivad esineda peas,
kaelal, rinnal, kere alapoolel, jalgadel ja sabas.

SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Ideaalsuurus isastel : 49 cm.
Ideaalsuurus emastel : 44 cm.
Lubatud kõikumine +/- 3 cm.
Tüüp on suurusest olulisem.

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
wall
JoosepM kirjutas foorumisse postituse Soovitage koera tõugu
Märts 03
profile
JoosepM laadis üles uue avatari.
Veebr 15
2 kuud tagasi
wall
moon1967 kirjutas foorumisse postituse koer tormab mööda mööblit
Jan 22
3 kuud tagasi
wall
Elari1, koer.ee vastas foorumis teemas Aussie toy
Dets 25
wall
Elari1 kirjutas foorumisse postituse Aussie toy
Dets 25
profile
liisbeth01 laadis üles uue avatari.
Dets 17

Uudised

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

Algas Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kuni septembri lõpuni kestev kampaania „AITAB“,... Loe edasi...

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Artiklid

Peremehe äraolekust tulenev ärevus, nagu kiunumine, sügamine ning mitmed üksinda koju jäetud koertele omased käitumisjooned on värske uuringu järgi seotud...
Saksa dogi taoliste koerte esimesi märkeid vőib näha juba aastast 600. e.Kr. Egiptuse hauakambrite joonistustes. 19. saj lőpupoole hakkasid nii sakslased...
Soome hagijas on aretatud Soomes, tőustandardi sai ta 1932 aastal. 19 sajandi alguses leidus Soomes kohalike koeratüüpide kõrval ka hulgaliselt koeri,...
Ajalugu Erinevate allikate kohaselt ulatub Himaalaja mäestikus ja selle ümbruses elanud suure valvekoera ajalugu umbes 60 000 aasta taha. Meie päevil...