PRA - Progressive Retinal Artrophy - tähendab eesti keeles arenevat silmavõrkkesta kõhetumist (kokkukuivamist). Tegemist on päriliku haigusega, mida esmakordselt kirjeldati 20. saj. alguses gordon setteritel Euroopas. Peale seda on haigust leitud peaaegu kõikidel puhtatõulistel koertel. Iiri setteritel on haigust esmakordselt märgitud erialases kirjanduses1949.a.
PRA on silmavõrkkesta haigus. Silmavõrkkesta kude asub silma tagumises osas ning koosneb erilistest rakkudest, mida nim. fotoretseptoriteks. Need "neelavad" valguse, mille silmaläätsed neile koondavad ning muudavad valguse erinevate keemiliste reaktsioonide kaudu elektrilisteks närvisignaalideks. Närvisignaalid jooksevad mööda optilist närvi ajudesse, kus avalduvad nägemisena.
Uuringud on näidanud, et "teise läkitaja" ("second messenger") kanalis sisalduv omalaadne proteiin, geen nimega PDEB, puudus nakatatud koerte silmavõrkkestas. Molekulaarse bioloogia uuringute kaudu avastati geen, mis haiguse põhjustas - mutatsiooni, mis nimetati W807X-ks, tõttu toodab vastav geen vähem proteiini kui vaja ning muudab selle lõpuks mittetoimivaks. See biokeemilise tasakaalu puudumine ( talitusliku valgu vähesus) viibki silmavõrkkesta kõhetumise ning lõpuks silmanägemise kaotamiseni.
PRA-l on oma kindlad eripärad. Haiguse algstaadiumis muutuvad koerad n.ö. "kanapimedaks". Silmapupillid laienevad märkimisväärselt, tekitades silmades ebaloomulikku hiilgamist, läiget. Silmaläätsed võivad muutuda häguseks või läbipaistmatuks, põhjustades läätsekaed.
PRA avaldub erinevatel tõugudel erinevalt. Teatud tõugudel, nagu kolli, setterid, minishnautser esineb see nn. "varase algusega". Neil tõugudel põhjustab haigus fotoretseptorite ebanormaalse või piiratud arengu ning mõjutab kutsikat juba väga varases eas. Teistel tõugudel, nagu näiteks inglise&ameerika kokkerspanjelid ja labrador retriiverid, algab PRA hiljem. Haiged koerad tunduvad noortena normaalsetena, kuid PRA avaldub nende täiskasvanuks saades.
Haigust diagnoositakse silmapeegli kontrollimisel. Üldiselt toimuvad kõikidel PRA vormidel samasugused järjestikused silmapeegli muutused: silmapõhja suurenenud peegeldus (hiilgamine/ läikimine), silmavõrkkesta veresoonte läbimõõdu vähenemine, nägemisnärvi tipu kahanemine. Selliste muutuste puhul on tõenäoline, et koer kaotab nägemise.
PRA, nagu ka CLAD, avaldub koertel kolme võimalusena - koer on PRA vaba, ta on PRA kandja või sellesse nakatunud, ehk haige. Kõige levinumaks viisiks, et teada saada koera PRA-diagnoosi, on DNA-test. DNA vereprooviga saab koeri testida igas vanuses, juba kustikaeast peale. Ameerika Iiri Setterite Klubi on näiteks oma koduleheküljele välja pannud avalduse täitmise ankeedi, et inimesed oma setteritele DNA testi teeksid - Ameerikas, kus koeri on kõige rohkem ning pesakondade sündimise arv kõrgem kui mujal, on haiguse levimise oht ka kõige suurem.
Kennel Clodovech
Tagasi
