Posavia hagijas ehk Posavski Gonic, on pärit Horvaatiast. Tegu on vana koeratőuga, keda kasutati jahikoerana. Seda tõugu kohtab kõige sagedamini Horvaatia-Bosnia piiril Sava jõe äärsetel maa-aladel. Väljaspool oma kodumaad on see tőug haruldane.
Ta on visa jäljeajaja ning teda kasutatakse peamiselt väikeste ulukite, näiteks jäneste jahtimisel, aga ta peab jahti ka sõralistele. Tal on tugev ja kõlav haukumine. Balkani regiooni hagijatele tüüpiliselt on tegemist väsimatu teenistuskoera ja rahuliku ning mõnusa kodukoeraga.
Posavia hagijas on energiline, vitaalne, töökas ja sotsiaalne. Ta on truu oma perekonnale, lastega ja teiste koertega saab hästi läbi. Tal on arenenud ka valveistinktid. Vőőraste suhtes on ta ükskőikne. Vajab palju liikumist ja ninatööd, sobib akttivsele inimesele, kuid mitte korterikoeraks.
Pea: piklik ja üsna kitsas, kolp on veidi kumerdunud, rõhutatud laubavao ja kuklakühmuga, kergelt rõhutatud üleminek otsmikult koonule, nõrgalt kongus ninaselg, üsna pikk ja jõuline koon. Keskmise paksusega ja kuivad, hästipigmenteerunud mokad. Must, mustjas või tume kastanpruun ninapeegel.
Silmad on suured, tumedad, leebe pilguga. Kõrvad asetsevad keskmisel kõrgusel, lamedad, ulatuvad suunurgani. Hambumus: käärhambumus.
Kael on keskmise pikkusega, kuiv ja tugev, kergelt kumerdunud kukal. Keha: pikk ja lai, sügav rinnakorv, hästi kumerdunud roided, väga vähe esileulatuv rinnak, rind on üsna lai. Selg on sirge, abaluunukid kergelt esileulatuvad, nimmeosa ja laudjas kergelt kumerdunud, mõnevõrra ülespoole hoiduv kõhujoon. Jäsemd: esi- ja tagaseisul normaalsed nurgad, hea luustik, sirged ja paralleelsed esijalad, hästi lihaselised õlad ja reied, paralleelsed tagajalad, pöiad asetsevad maapinna suhtes püstloodis. Käpad on tugevate mõhnadega, hästi koondunud nn kassikäpad. Saba asetseb seljajoone pikendusel, keskmise pikkusega, peab ulatuma vaevalt kannaotsani. Saba hoidub saablikujuliselt ning on tihedate karvadega. Saba siseküljel on veidi pikemad karvad.
Posavia hagijas on keskmist kasvu, turjakőrgusega 46-59 cm, kaal 16-20 kg. Isase koera ideaalkõrgus on 50 cm, emasel 48 cm.
Karvkate on lühike (u 2-3 cm pikkune), tihe ja sile, liibuv, ilmastikukindel ja pehme, värvuselt punane, punakaspruun vői kollane valgete märkidega vői ilma.
PÄRITOLUMAA: Horvaatia.
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE
KUUPÄEV: 25.10.2000.
KASUTUS:
Väga vastupidav hagijas, kes sobib kõige paremini jänese- ja rebasejahiks. Teda võib kasutada ka rihma otsas töötava koerana. Tema robustne kehaehitus on väga sobiv jahipidamiseks Save oru suurtes metsades ning tihedates alusmetsades.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 6: Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud.
Alarühm 1.2: Keskmisekasvulised hagijad.
Töökatsetega.
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
See pika ajalooga tõug on pärit Horvaatiast, ent tema täpne päritolu on teadmata. Seda, et tegemist on väga vana tõuga, tõestab seda tõugu koerte kujutamine Pazini lähedal Beramis asuva Neitsi Maarja kiriku 1474. aastast pärit freskodel, tõu
mainimine 1719. aastast pärit Djakovo piiskop Bakiči kroonikas ning Jose Kristeni raamatutes. Neid Save orust pärit koeri müüdi Horvaatias „boksini“ nime all ning need olid naaberpiirkondades väga kõrgelt hinnatud. Tõug oli koertenäitusel esimest korda
esindatud 1924. aastal. Tõuraamatusse tehti esimesed sissekanded 1929. aastal. FCI tunnustas tõugu 1955. aastal. Esimene tõu õiget nimetust (Posavia hagijas) kandev standard avaldati 1969. aastal. Nimi „Save oru hagijas“ näitab tõu pärinemist Zagrebist kagus asuvast suure territooriumiga ning tihedalt metsastatud Save orust (Posavia).
ÜLDMULJE:
Robustse kehaehituse ning keskmiste mõõtudega koer. Karvkate on punane, punakas või nisukarva, valgete märgistega peas, kaelal, rinnal, käppadel ning saba otsas. Haugub kõrge ja kõlava häälega.
TÄHTSAD PROPORTSIOONID:
Kere pikkus peab olema 11-13 % turja kõrgusest suurem.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Sõnakuulelik ning peremehesse väga kiindunud. Heasüdamlik ning mõõdukalt elava loomuga. Väga entusiastlik jahikoer.
PEA:
Pikk ja kitsas, pikkus 20-24 cm.
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Otsmikuluu on külgvaates kergelt ümara kujuga. Kolju on ülaltvaates ovaalne ja mitte liiga lai. Hästi väljendunud frontaalvagu ning esiletungiv kuklaluu hari.
Üleminek laubalt koonule: Nähtav, ent mitte väga rõhutatud.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Lai, must, mustjas või tumepruun.
Koonuselg: Koonu ülajoon võib olla pisut kumer.
Koon: Üsna pikk. Kogu pikkuses ühtlase laiusega.
Mokad: Keskmise paksusega ning liibuvad. Ülahuul katab alahuult. Liibuvad suunurgad. Tumeda või musta pigmendiga.
Hambad: Tugevad hambad, ühtlase ja täieliku käärhambumusega.
Silmad: Suured, liibuvate laugudega. Silma iiris on tumedavärviline. Leebe ilmega.
Kõrvad: Ripuvad põskede vastas. Lamedad, õhukesed ning otstest ümarad. Ninapeegli suunas sirgekstõmmatult peavad ulatuma suunurkadeni.
KAEL:
Külgvaates on rind kergelt kumer. Kael on kaldega, keskmise pikkusega ning tugevate lihastega. Nahk kaelal on liibuv.
KERE:
Ülajoon: Ühtlane.
Turi: Rõhutatud.
Selg: Pikk.
Nimme: Nimmeosa on keskmise pikkusega, lai, lihaseline, tugev ja laudjaga hästi seotud.
Laudjas: Lihaseline, kergelt kumer ning mõõdukalt langeva joonega. Puusaluud on vaevumärgatavad.
Rindkere: Pikk, lai ning hästi madala asetusega. Hästi kaarduvad roided. Mõõduka laiusega rindkere. Rinnaluu ei ole väga rõhutatud.
Kõht ja küljed: Kõht on üles tõmmatud, küljed on vaid pisut märgatavad.
SABA:
Moodustab seljajoone loomuliku jätku. Sabatüvi on jäme. Saba on keskmise pikkusega, ulatudes maksimaalselt kannani.
Kantakse saablikujuliselt. Saba on pintsikujuliselt kaetud paksu karvaga. Saba alumisel küljel on lubatud pikem karv.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED
Üldmulje: Eestvaates püstised ning hea laiusega. Külgvaates pisut „ettepoole toetuvad“. Tugeva luustikuga.
Õlad: Abaluud on pikad, lihaselised, kaldus ning rinnakorviga hästi seotud.
Õlavarred: Tugevad ja lihaselised.
Küünarnukid: Ei ole väljapoole pöördunud ega asetse liiga rindkere lähedal.
Küünarvarred: Püstised.
Randmed (randmeliigesed): Mõõdukalt väljendunud.
Kämblad (kämblaliigesed): Lühikesed ning väga väikese kaldega.
Esikäpad: Pigem kassi- kui jänesekäpad, lähestikku asetsevate varvastega. Vastupidavate ja elastsete padjanditega. Tugevad ning eelistatult musta värvi küüned.
TAGAJÄSEMED
Üldmulje: Külgvaates pisut „tahapoole toetuvad“.
Reied: Keskmise pikkusega, laiad ja lihaselised.
Nimme: Lai.
Sääred: Kaldega, pikemad kui reied.
Kannaliigesed: Tugevad.
Kannad (pöialiigesed): Püstised ja keskmise pikkusega.
Lisavarbad peavad olema eemaldatud.
Tagakäpad: Samasugused nagu esikäpad.
KÕNNAK/LIIKUMINE:
Ühtlane, sujuv ning mõõdukalt ergas.
NAHK:
Elastne ning liibuv terve kere ulatuses. Ilma voltideta.
KARVKATE
KARV: 2-3 cm pikk, sirge, tihe ning liibuv. Kõht on kaetud tiheda karvaga. Karv on pisut pikem kõhu all, jäsemete tagakülgedel ning saba all.
VÄRVUS: Lubatud on kõik punakad nisutoonid, ent mitte pruun ega šokolaadipruun. Valged märgised peas võivad olla kas tähe, laugu või muu suurema märgise kujul. Kaelal moodustavad valged märgised kas kaeluse või laigu kurgu all. Valgeid märgiseid esineb ka rinnal, kõhu all, käppadel ning saba otsas. Mainitud piirkondades on valgete märgiste olemasolu soovitav, ent need ei tohi katta rohkem kui ühte kolmandikku kere kogupinnast.
SUURUS:
Turja kõrgus: 46-58 cm.
Ideaalne kõrgus isastel: 50 cm.
Ideaalne kõrgus emastel: 48 cm.
VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule.
VÄIKSEMAD VEAD:
• Kere pikkuse ja turja kõrguse ebaproportsionaalsus.
• Ümarad roided, tünnikujuline rinnakorv.
• Liiga kõrge asetusega saba.
• Liiga kere alla tõmmatud esi- või tagajalad.
• Väga laia asetusega küünarnukid.
• Kaarduvad küünarvarred.
• Liiga kaldus randmed ja pöiad.
• Esiletungivad puusaluud.
• Vähene pigmentatsioon ninal, lauäärtel ning mokkadel.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
• Agressiivsus või liigne argus.
• Liiga terav, liiga tömp või liiga jämeda otsaga koon.
Kõverdunud lõuad.
• Lühike alalõug. Ülehambumus või alahambumus.
• Helesinised silmad.
• Liiga lühikesed või kikkis kõrvad. Liiga kõrge või liiga madala asetusega kõrvad.
• Konkssaba või küljele kõverdunud saba. Ehiskarvaga saba.
• Liiga pikk karv.
• Keelatud on muud värvi märgised peale valge, eriti hallikad
ja mustjad.
• Suurus ei vasta standardis määratud mõõtudele.
• Teised füüsilised kõrvalekalded.
Selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad
diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel koertel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Tagasi