Norwichi terjerNorfolki terjer ning Norwichi terjer on terjerite grupist kőige väiksemad. Nagu kőik terjerid, on ka nemad aretatud Suur-Britannias, täpsemalt Norfolki maakonnas. Algselt olid Norfolki terjer ja Norwichi terjer üks ja sama tőug (Norwitchi terjeri nimega) kuni The English Kennel Club registreeris tőu nimkeks Norwich terjer.
Norwichi terjeri ajalugu ulatub 100 aasta taha. Selle väikse koera esivanemateks on borderterjer ja tema esivanemad, cairni terjer ning Iirimaalt pärit punane terjer. 1800ndate lõpu poole oli norfolki terjer Cambridge'i üliõpilaste seas nii populaarne, et ta valiti isegi kooli maskotiks. Norwichi terjerit tunnustati esmakordselt 1932. aastal. Mõnedel koertel olid püstised kõrvad, teistel aga rippuvad ja pea ligi hoidvad. 1965. aastal hakati rippuvate kõrvadega koeri norfolki terjeriteks nimetama.

Esimest korda esitati tõugu 1912. a. näitusel Richmondis, kus oli kohal 14 isendit.

1914. a. viidi esimesed koerad Ameerikasse. 1932. a. tunnistas Inglismaa Kennelklubi teda ametliku tõuna ning alles 1936. a. Ameerika Kennelklubi. Sellest alates algas ka aretus.

Kuid aretustööd jätkates jőuti 1964. aastal nii kaugele, et tekkis kaks erinevat tőugu - Norwichi terjer kikkis kőrvadega ja Norfolki terjer rippuvate kőrvadega. Tőug aretati väikeloomade jahiks - rotid, hiired jm närilised ning jänesed. Tänapäeval kasutatakse mőlemat tőugu laialdaselt seltsikoertena.

Nad on intelligentsed, elurõõmsad ja sõbralikud koerad, kes võivad aeg-ajalt ka küllaltki isepäised olla. Norwichi terjer saab lastega hästi läbi ja tõug on populaarne eakate inimeste seas. Norwichi peab kindlasti varajases vanuses sotsialiseerima hakkama, eriti just kassidega, kuna koeral on kombeks neid taga ajama hakata. Norwichi terjer võib küllaltki ülbe ja iseteadlik olla. Norwichi terjer saab üsna kiirelt aru, mida temalt oodatakse. Kuid treenimine peab ikkagi järjepidev olema, sest terjerid on tuntud oma isepäisuse poolest.
Norwichi terjeril on veidi kumer pea, lai kolp ja tugev kiilukujuline koon. Lõuad on tugevad ja regulaarse kääritaolise hambumusega. Silmad on väikesed, ovaalsed, tumedavärvilised ja ilmekad. Kõrvad on laia asetusega, keskmise suurusega, teravate otstega ja püstised. Kael on tugev ja küllaltki pikk. Rind on sügav, selg lühike ja lanne tasane. Esijalad on lühikesed, sirged ja jõulised. Tagajalad on laiad, tugevad ja lihaselised. Käpad on ümarad, kassikäppade sarnased. Saba on kõrge asetusega ja püstine. Karvkate on karmikarvaline, traatjas ja sirge; aluskarv on tihe. Kaelal ja õlgadel on karvad pikemad ja karmimad. Peas ja kõrvadel on karv pehmem ja lühem. Karvkatte eelistatud värvusteks on kõik punased varjundid, nisukarva, pruunikas, hallikas või must. Valge pole eelistatud.
Norfolki terjerid ning Norwichi terjerid on karmikarvalised. Lubatud värvus punane, punane-mustaga, grizzle ja nisukarva.

Norwich terjer on madal, tugeva keha, ümara näo, suurte tumedate ümarate silmadega ja kikkis kõrvadega. Turjakőrgus on u 25 cm, kaal 4-6 kg.

Märksõnad:

Kasutajate viimased tegevused

1 kuu tagasi
wall
JoosepM kirjutas foorumisse postituse Soovitage koera tõugu
Märts 03
profile
JoosepM laadis üles uue avatari.
Veebr 15
2 kuud tagasi
wall
moon1967 kirjutas foorumisse postituse koer tormab mööda mööblit
Jan 22
3 kuud tagasi
wall
Elari1, koer.ee vastas foorumis teemas Aussie toy
Dets 25
wall
Elari1 kirjutas foorumisse postituse Aussie toy
Dets 25
profile
liisbeth01 laadis üles uue avatari.
Dets 17

Uudised

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!

Algas Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kuni septembri lõpuni kestev kampaania „AITAB“,... Loe edasi...

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?

Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa

Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga

Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...

Artiklid

Koer ei pruugi intuitiivselt ujuda osata, isegi kui ta on vetelpäästjate tõust, kuid enamasti õpib ta selle kunsti kähku selgeks. Kindlasti leidub...
Soome püstkőrv on aretatud Soome ja Karjala kohalikest tőututest lindu haukuvatest püstkőrvalistest jahikoertest. Esimene tőustandard kinnitati 1892.Soome...
Kyi Leo aretati 1950ndatel aastatel USAs, San Franciscos seltsikoeraks, ristates Lhasa Apsosid ja Malta koeri. Edasine aretus toimus Californias, san...
Vahendan ja kommenteerin allpool Esta Ratniku(URAN) tõlgitud materjale, millises tema omakorda on kasutanud tuntud Soome koolitaja ja kasvataja Reijo...