AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks sai avapaugu!
Algas Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kuni septembri lõpuni kestev kampaania „AITAB“,... Loe edasi...
 |
|
09 Detsember 2007
Napoli mastif, üks molossside lipulaevadest, arvatakse olevat järeltulija Rooma tsirkustes vőidelnud koertele ning ka Assüürlaste hiigelsőjakoertele.Vaatamata mitmele väljasuremisohule (viimane II Maailmasőja lőpuaastal) suutsid itaallased 1948. aastal taastada roomlaste molossi kui tőu, keda hakati nimetama Napoli mastifiks.
1949. aastal tunnistas tőugu ka FCI, seda tänu tänapäeva Napoli mastifi "isa" Dr. Piero Scanziani jőupingutustele, kes aasta varem oli kokku kirjutanud Napoli mastifi uue tőustandardi.
Roomlaste juures kastutati Napoli mastifit gladiaatori- ja sőjakoerana ning ka vőitluseks metsloomade vastu, samuti jahikoerana. Peamiselt siiski Napoli mastif oli, on ja ilmselt ka jääb valve- ja kaitsekoeraks, kellena ta algselt oma tuntuse vőitis. Tänapäeval on Napoli mastiff Itaalias kasutusel politseikoerana.
Napoli mastif on rahumeelne koer. Ägestudes muutub tema flegmaatilisus aga hetkega, siis muutub koer välkkiireks ja äkiliseks ning hirmutab tőenäoliselt ka kőige julgema ründaja. Mastino siiski ei ründa pea kunagi esimesena, samuti ei haugu ta oluliselt palju – seega pole vaja karta, et naabrimees enam oma aiast välja tulla ei julge.
Vaatamata sellele, et Napoli mastif on vőimukas koer ja teiste koertega saab ta kőrvuti elada vaid siis, kui tema on karja juht, on Napoli mastif hea perekoer (nagu pea kőik teised mastifid) – ta talub laste hellitusi ning ei tee neile kunagi liiga.
Samuti on Napoli mastif suurepärane koduvalvur – ürgsed instinktid sőjapidamisest ja territooriumivalvamisest vőivad saada pigem nuhtluseks, kui valvamise őpetamisega üle pingutada.
Napoli mastif on suur, täisnurkse kehaga jőuline koer. Ta jätab majesteetliku mulje.
Suurus:
Isased: 65-75 cm, min 60 kg
Emased: 60-68 cm, min 50 kg
Nahk: üle kogu keha on rikkalikult nahka, eriti pea peal, kus see moodustab volte.
Värvus: must ja hall väikeste valgete laikudega rinnal ja varvastel. Fawn ja hiirevärvus. Vőivad olla kőik värvused, ka tiigerjad.
Tekst: Jaak, Mastiffid
Tõustandard
PÄRITOLU: Itaalia
KASUTUS: Kaitse- ja valvekoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2
Molossid. Dogilaadsed.
Töökatseteta.
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Mastino Napoletano on üks suurte rooma molosside järeltulijatest, keda on esimesel sajandil peale Kristust
kirjeldanud Columelle oma teoses „de re rustica“. Rooma leegionärid, kellede poolel ta ka võitles, levitasid teda kogu Euroopas; temast said alguse mitmed dogilaadsed tõud Vesuuvi jalamilt kogu Naapoli ümbrusesse ulatuval maakamaral. Tänu teatud grupi künoloogide kindlameelsusele ning ohvrivalmidusele algas aastast 1947 taas kontrollitud valikaretus.
ÜLDMULJE :
Raskepärane, massiivne, tüse ja suurekasvuline koer, kelle kerepikkus ületab turjakõrgust.
OLULISED PROPORTSIOONID :
- Kerepikkus ületab turjakõrgust 10%.
- Pea pikkus vastab 3/10-le turjakõrgusest.
- Koljupiirkonna ja koonuosa pikkuste vahekord on 2 : 1.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Püsiva, truu iseloomuga, ei ole põhjuseta agressiivne ega kuri; oma kodu ja selle asukate suhtes on lõpuni valvas kaitsja, intelligentne, väärikas ja majesteetlik.
PEA :
Lühike ja võimas, kuklakaare osas on kolju kõige laiem; pea kogupikkus moodustab ligikaudu 3/10 turjakõrgusest.
Rikkalikust peanahast tekivad kurrud ja voldid, milledest tüüpilisemad ja ilmekamad kulgevad silma välisnurgast kuni suunurgani. Kolju ja koonu ülajooned on paralleelsed.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Kolju on lai, tasane, eriti kõrvade vahelt, ning eestvaates eesosast veidi kumerdunud. Pea laius
sarnakaarte vahelt on suurem kui pool pool pea pikkust. Sarnaluud on selgelt esile tulevad, kuid kaetud lamedate lihastega. Otsmikuluu nukid on tugevasti arenenud; otsmikuvagu on markantne; kuklakühm on vähemärgatav. Üleminek labalt koonule : Hästi väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Paikneb koonuselja pikendusena, kuid ei tohi ulatuda ettepoole ülamokkade eesmisest püstjoonest; peab olema tüse, suurte, hästi avatud sõõrmetega. Värv sõltub karvkatte värvusest : mustadel isenditel on must, teist värvi koertel tume hallikaspruun ja pruuni karvkatte korral pruun.
Koon : See on hästi lai ja sügav; koonu pikkus vastab koonuselja pikkusele ning vastab kolmandikule pea
kogupikkusest. Koonu küljed on omavahel paralleelsed, nii, et koonul on eestvaates praktiliselt ristküliku kuju.
Mokad : Lihavad, paksud ja rikkalikud, eestvaates moodustub ülamokkade liiteõmbluses äraspidine „V“ kuju.
Küljelt moodustab koonu alajoone ülamoka servakant; selle madalaimas kohas pöördub suunurk limaskesta
nähtavale tuues otse silma välisnurga all välja.
Lõuad : Jõulised, tugevate lõualuudega ja perfektselt kokku sobituvate hambakaartega. Lõuapärad peavad
olema hästi arenenud laiusega.
Hambad : Valged, ühtlaselt arenenud, korraliku asetusega ning täiskompleksed. Kääritaoline hambumus, see
tähendab et ülemised lõikehambad katavad vahetult alumisi lõikehambaid ning väljuvad lõualuust otse, või
otsehambumus, see tähendab et ülemiste lõikehammaste servad puutuvad kokku alumiste lõikehammaste
servadega.
Silmad : Teineteisest hästi eemal asetsevad silmad on ühel kõrgusel ja ettepoole suunatud; silmalaugude ava on peaaegu ümar; silmad on üsna sügaval. Karvavärviga võrreldes on iirise värv veidi tumedam, kuid loomulikult võivad heleda karva korral silmad sellevõrra heledamad olla.
Kõrvad : Koera suurusega võrreldes on kõrvad väikesed, kolmnurga kujuda, lamedad, liibuvad põskedele ja
asetsevad sarnaluude kaartest kõrgemal. Kupeeritud kõrvade korral jäetakse neile peaaegu võrdkülgse kolmnurga kuju.
KAEL :
Profiil : Kaela ülajoon on veidi kumerduv.
Pikkus : Üsna lühike, mõõtmetelt umbes 2,8 / 10 turjakõrgusest.
Kuju : Kael on keeglikurika kujuga ja hästi lihaseline.
Poolel pikkusel mõõdetud kaela ümbermõõt vastab umbes 8 / 10 turjakõrgusest.
Nahk : Kaela alapoolel on rikkalikul lokkiv nahk, millest moodustub kahekordne, selgelt eristuv kuid mitte liialdatult väljendunud kaelalott. See algab lõuapärade kõrguselt ja ei ulatu allapoole poolest kaela pikkusest.
KERE :
Kerepikkus ületab turjakõrgust 10 % võrra.
Ülajoon : Selja ülajoon on sirge; turi on lai, pikk ja mitte eriti esiletulev.
Selg : Selg on lai ja pikkusega, mis vastab umbes 1/3 turjakõrgusest. Selg peab harmooniliselt nimmeks üle
minema ning lihastik peab olema laiusesse hästi arenenud. Rinnakorv on mahukas pikkade, hästi
kumerduvate roiete tõttu. Rinnakorvi ümbermõõt ületab turjakõrgust umbes ¼ võrra.
Laudjas : Laudjas on lai, tugev ja hästi lihaseline. Selle kalle horisontaali suhtes puusaluude järgi on ligikaudu 30 %. Laudja pikkus vastav 3 / 10 turjakõrgusest. Puusad tulevad esile nii, et nendega piirneb nimmejoone ülaosa.
Rind : Rind on lai ja avar, hästi areenud rinnalihastega.
Rinna laius on otseses sõltuvuses rinnakorvist ning ulatub 40 – 45 % turjakõrgusest. Rinnakuluu tipp ulatub
õlaliigeste nukkidega samale kõrgusele.
SABA :
Saba on tüvest lai ja jäme; see on tugev ning aheneb tipu suunas. Kannaliigesteni ulatuva pikkusega, kuid tavaliselt 2/3 pikkuse võrra lühendatud. Rahulikus olekus saablikujuliselt rippuvas asendis; tõustes liikumisel kuni horisontaalini või veidi kõrgemale seljajoonest.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Esijäsemed on üldmuljelt maast kuni küünarnukkideni nii eest kui küljelt vaadates püstised ning tugevate, koera suurusele sobiva luustikuga.
Õlad : Pikkusega umbes 3/10 turjakõrgusest ja kaldega 50° - 60° horisontaaltasandi suhtes. Lihastik on hästi arenenud, pikkade, hästi eristvate lihastega. Õlaliigese nurk on 105° - 115°.
Õlavarred : Moodustavad umbes 30 % turjakõrgusest, kaldega horisontaaltasandi suhtes 55° - 60° ja need on
kaetud tugeva lihastikuga.
Küünarnukid : Need on kaetud rikkalikult lõdva nahaga ja toetuvad mitte liiga tihedalt rinnakorvi külgedele.
Küünarvarred : Pikkus vastab ligikaudu õlavarre pikkusele. Täiesti püstise seisuga ja tugevate luudega ning hästi arenenud, kuivade lihastega.
Randmeliigesed : Hästi laiad, kuivad ja jätkavad ilma paksenditeta küünarvarre püstist joont.
Kämblad : Siledad, küünarvarre püstist joont jätkav. Kalle ettepoole moodustab horisontaali suhtes umbes 70° - 75°. Pikkus vastab umbes 1/6 kogu esijala pikkusest maast kuni küünarnukini.
Esikäpad : Ümara kujuga, suured, kumerate ja hästi kokkusurutud varvastega. Käpapadjandid on kuivad,
kõvad ja hästi pigmenteerunud. Küüned on tugevad, kumerad ja tumedat värvi.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Kokkuvõttes peavad tagajäsemed olema tugevad ja robustsed, sobima koera suurusega ja
võimaldama soovitud jõudlust kõikide liikumisviiside puhul.
Reied : Pikkusega umbes 1/3 turjakõrgusest ja kaldega horisontaaltasandi suhtes umbes 60°. Reied on laiad,
tüsedate, reljeefsete kuid omavahel hästi ühilduvate lihastega. Reied ja puusad on 90° nurga all.
Põlveliigesed : Reieluu ja sääreluu vahel moodustub umbes 110° - 115° nurk.
Sääred : Veidi väiksema pikkusega kui reied ning 50° - 55° kaldega; tugeva luustikuga ja hästi silmatorkava
lihastikuga.
Kannaliigesed : Võrreldes säärepikkusega hästi pikad, Pikkus moodustab umbes 2,5/10 turjakõrgusest.
Liigesenurk sääreluu ja pöialuude vahel on 140° - 145°.
Pöiad : Kuivad ja tugevad, ligilähedaselt silinderjad; täiesti püstised, pikkusega umbes ¼ turjakõrgusest; võimalikud esinevad lisavarbad peavad olema eemaldatud.
Tagakäpad : Esikäppadest väiksemad, ümarad hästi kokkusurutud varvastega, Käpapadjandid on kuivad,
kõvad ja pigmenteerunud. Küüned on tugevad, kaarduvad ja tumedat värvi.
LIIKUMINE :
Liikumine on üheks kõige tüüpilisematest tõulistest tunnustest. Sammu liikudes on käik kassilik, nagu lõvi
samm, aeglane ja meenutab karu liikumist. Traav on iseloomulik oma tugeva tagajalgade tõuke ja
kaugele ette ulatuva esijalgade sirutusega. Koer läheb harva üle galopile; tavalisemateks liikumisviisideks on samm ja traav. Lubatud on ka küliskäik.
NAHK :
Kogu kehal on nahk paks, rikkalik ja kohev, eriti peas, kus sellest moodustub arvukalt volte ning kurde, ning kaela alapoolel, kus sellest tekib kahekordne kaelalott.
KARVKATE
KARV : Lühike, karm ja kõva, tihe, üle kere ühepikkune ja ühtlaselt sile, õhuke ning kõige rohkem 1,5 cm pikkusega. Mingil juhul ei tohi moodustuda mingitki karvanarmastust.
VÄRVUS : Eelistatumad värvused on: hall, tinahall ja must, samuti pruun, võik ja intensiivne võik (hirvepunane), vahel ka koos väikese valge laiguga rinnal ja varbaotstes.
Kõik värvid võivad olla ka vöödilisena. Lubatavaks tuleb pidada ka pähkelpruuni, tuvihalli ja isabellvärvust.
SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus : Isased 65 – 75 cm. Emased 60 – 68 cm.
Lubatavaks peetakse kõikumist üles- ja allapoole kuni 2 cm.
Kehakaal : Isased 60 – 70 kg. Emased 50 – 60 kg.
PÄRITOLU: Itaalia
KASUTUS: Kaitse- ja valvekoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2
Molossid. Dogilaadsed.
Töökatseteta.
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Mastino Napoletano on üks suurte rooma molosside järeltulijatest, keda on esimesel sajandil peale Kristust
kirjeldanud Columelle oma teoses „de re rustica“. Rooma leegionärid, kellede poolel ta ka võitles, levitasid teda kogu Euroopas; temast said alguse mitmed dogilaadsed tõud Vesuuvi jalamilt kogu Naapoli ümbrusesse ulatuval maakamaral. Tänu teatud grupi künoloogide kindlameelsusele ning ohvrivalmidusele algas aastast 1947 taas kontrollitud valikaretus.
ÜLDMULJE :
Raskepärane, massiivne, tüse ja suurekasvuline koer, kelle kerepikkus ületab turjakõrgust.
OLULISED PROPORTSIOONID :
- Kerepikkus ületab turjakõrgust 10%.
- Pea pikkus vastab 3/10-le turjakõrgusest.
- Koljupiirkonna ja koonuosa pikkuste vahekord on 2 : 1.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Püsiva, truu iseloomuga, ei ole põhjuseta agressiivne ega kuri; oma kodu ja selle asukate suhtes on lõpuni valvas kaitsja, intelligentne, väärikas ja majesteetlik.
PEA :
Lühike ja võimas, kuklakaare osas on kolju kõige laiem; pea kogupikkus moodustab ligikaudu 3/10 turjakõrgusest.
Rikkalikust peanahast tekivad kurrud ja voldid, milledest tüüpilisemad ja ilmekamad kulgevad silma välisnurgast kuni suunurgani. Kolju ja koonu ülajooned on paralleelsed.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Kolju on lai, tasane, eriti kõrvade vahelt, ning eestvaates eesosast veidi kumerdunud. Pea laius
sarnakaarte vahelt on suurem kui pool pool pea pikkust. Sarnaluud on selgelt esile tulevad, kuid kaetud lamedate lihastega. Otsmikuluu nukid on tugevasti arenenud; otsmikuvagu on markantne; kuklakühm on vähemärgatav. Üleminek labalt koonule : Hästi väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Paikneb koonuselja pikendusena, kuid ei tohi ulatuda ettepoole ülamokkade eesmisest püstjoonest; peab olema tüse, suurte, hästi avatud sõõrmetega. Värv sõltub karvkatte värvusest : mustadel isenditel on must, teist värvi koertel tume hallikaspruun ja pruuni karvkatte korral pruun.
Koon : See on hästi lai ja sügav; koonu pikkus vastab koonuselja pikkusele ning vastab kolmandikule pea
kogupikkusest. Koonu küljed on omavahel paralleelsed, nii, et koonul on eestvaates praktiliselt ristküliku kuju.
Mokad : Lihavad, paksud ja rikkalikud, eestvaates moodustub ülamokkade liiteõmbluses äraspidine „V“ kuju.
Küljelt moodustab koonu alajoone ülamoka servakant; selle madalaimas kohas pöördub suunurk limaskesta
nähtavale tuues otse silma välisnurga all välja.
Lõuad : Jõulised, tugevate lõualuudega ja perfektselt kokku sobituvate hambakaartega. Lõuapärad peavad
olema hästi arenenud laiusega.
Hambad : Valged, ühtlaselt arenenud, korraliku asetusega ning täiskompleksed. Kääritaoline hambumus, see
tähendab et ülemised lõikehambad katavad vahetult alumisi lõikehambaid ning väljuvad lõualuust otse, või
otsehambumus, see tähendab et ülemiste lõikehammaste servad puutuvad kokku alumiste lõikehammaste
servadega.
Silmad : Teineteisest hästi eemal asetsevad silmad on ühel kõrgusel ja ettepoole suunatud; silmalaugude ava on peaaegu ümar; silmad on üsna sügaval. Karvavärviga võrreldes on iirise värv veidi tumedam, kuid loomulikult võivad heleda karva korral silmad sellevõrra heledamad olla.
Kõrvad : Koera suurusega võrreldes on kõrvad väikesed, kolmnurga kujuda, lamedad, liibuvad põskedele ja
asetsevad sarnaluude kaartest kõrgemal. Kupeeritud kõrvade korral jäetakse neile peaaegu võrdkülgse kolmnurga kuju.
KAEL :
Profiil : Kaela ülajoon on veidi kumerduv.
Pikkus : Üsna lühike, mõõtmetelt umbes 2,8 / 10 turjakõrgusest.
Kuju : Kael on keeglikurika kujuga ja hästi lihaseline.
Poolel pikkusel mõõdetud kaela ümbermõõt vastab umbes 8 / 10 turjakõrgusest.
Nahk : Kaela alapoolel on rikkalikul lokkiv nahk, millest moodustub kahekordne, selgelt eristuv kuid mitte liialdatult väljendunud kaelalott. See algab lõuapärade kõrguselt ja ei ulatu allapoole poolest kaela pikkusest.
KERE :
Kerepikkus ületab turjakõrgust 10 % võrra.
Ülajoon : Selja ülajoon on sirge; turi on lai, pikk ja mitte eriti esiletulev.
Selg : Selg on lai ja pikkusega, mis vastab umbes 1/3 turjakõrgusest. Selg peab harmooniliselt nimmeks üle
minema ning lihastik peab olema laiusesse hästi arenenud. Rinnakorv on mahukas pikkade, hästi
kumerduvate roiete tõttu. Rinnakorvi ümbermõõt ületab turjakõrgust umbes ¼ võrra.
Laudjas : Laudjas on lai, tugev ja hästi lihaseline. Selle kalle horisontaali suhtes puusaluude järgi on ligikaudu 30 %. Laudja pikkus vastav 3 / 10 turjakõrgusest. Puusad tulevad esile nii, et nendega piirneb nimmejoone ülaosa.
Rind : Rind on lai ja avar, hästi areenud rinnalihastega.
Rinna laius on otseses sõltuvuses rinnakorvist ning ulatub 40 – 45 % turjakõrgusest. Rinnakuluu tipp ulatub
õlaliigeste nukkidega samale kõrgusele.
SABA :
Saba on tüvest lai ja jäme; see on tugev ning aheneb tipu suunas. Kannaliigesteni ulatuva pikkusega, kuid tavaliselt 2/3 pikkuse võrra lühendatud. Rahulikus olekus saablikujuliselt rippuvas asendis; tõustes liikumisel kuni horisontaalini või veidi kõrgemale seljajoonest.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Esijäsemed on üldmuljelt maast kuni küünarnukkideni nii eest kui küljelt vaadates püstised ning tugevate, koera suurusele sobiva luustikuga.
Õlad : Pikkusega umbes 3/10 turjakõrgusest ja kaldega 50° - 60° horisontaaltasandi suhtes. Lihastik on hästi arenenud, pikkade, hästi eristvate lihastega. Õlaliigese nurk on 105° - 115°.
Õlavarred : Moodustavad umbes 30 % turjakõrgusest, kaldega horisontaaltasandi suhtes 55° - 60° ja need on
kaetud tugeva lihastikuga.
Küünarnukid : Need on kaetud rikkalikult lõdva nahaga ja toetuvad mitte liiga tihedalt rinnakorvi külgedele.
Küünarvarred : Pikkus vastab ligikaudu õlavarre pikkusele. Täiesti püstise seisuga ja tugevate luudega ning hästi arenenud, kuivade lihastega.
Randmeliigesed : Hästi laiad, kuivad ja jätkavad ilma paksenditeta küünarvarre püstist joont.
Kämblad : Siledad, küünarvarre püstist joont jätkav. Kalle ettepoole moodustab horisontaali suhtes umbes 70° - 75°. Pikkus vastab umbes 1/6 kogu esijala pikkusest maast kuni küünarnukini.
Esikäpad : Ümara kujuga, suured, kumerate ja hästi kokkusurutud varvastega. Käpapadjandid on kuivad,
kõvad ja hästi pigmenteerunud. Küüned on tugevad, kumerad ja tumedat värvi.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Kokkuvõttes peavad tagajäsemed olema tugevad ja robustsed, sobima koera suurusega ja
võimaldama soovitud jõudlust kõikide liikumisviiside puhul.
Reied : Pikkusega umbes 1/3 turjakõrgusest ja kaldega horisontaaltasandi suhtes umbes 60°. Reied on laiad,
tüsedate, reljeefsete kuid omavahel hästi ühilduvate lihastega. Reied ja puusad on 90° nurga all.
Põlveliigesed : Reieluu ja sääreluu vahel moodustub umbes 110° - 115° nurk.
Sääred : Veidi väiksema pikkusega kui reied ning 50° - 55° kaldega; tugeva luustikuga ja hästi silmatorkava
lihastikuga.
Kannaliigesed : Võrreldes säärepikkusega hästi pikad, Pikkus moodustab umbes 2,5/10 turjakõrgusest.
Liigesenurk sääreluu ja pöialuude vahel on 140° - 145°.
Pöiad : Kuivad ja tugevad, ligilähedaselt silinderjad; täiesti püstised, pikkusega umbes ¼ turjakõrgusest; võimalikud esinevad lisavarbad peavad olema eemaldatud.
Tagakäpad : Esikäppadest väiksemad, ümarad hästi kokkusurutud varvastega, Käpapadjandid on kuivad,
kõvad ja pigmenteerunud. Küüned on tugevad, kaarduvad ja tumedat värvi.
LIIKUMINE :
Liikumine on üheks kõige tüüpilisematest tõulistest tunnustest. Sammu liikudes on käik kassilik, nagu lõvi
samm, aeglane ja meenutab karu liikumist. Traav on iseloomulik oma tugeva tagajalgade tõuke ja
kaugele ette ulatuva esijalgade sirutusega. Koer läheb harva üle galopile; tavalisemateks liikumisviisideks on samm ja traav. Lubatud on ka küliskäik.
NAHK :
Kogu kehal on nahk paks, rikkalik ja kohev, eriti peas, kus sellest moodustub arvukalt volte ning kurde, ning kaela alapoolel, kus sellest tekib kahekordne kaelalott.
KARVKATE
KARV : Lühike, karm ja kõva, tihe, üle kere ühepikkune ja ühtlaselt sile, õhuke ning kõige rohkem 1,5 cm pikkusega. Mingil juhul ei tohi moodustuda mingitki karvanarmastust.
VÄRVUS : Eelistatumad värvused on: hall, tinahall ja must, samuti pruun, võik ja intensiivne võik (hirvepunane), vahel ka koos väikese valge laiguga rinnal ja varbaotstes.
Kõik värvid võivad olla ka vöödilisena. Lubatavaks tuleb pidada ka pähkelpruuni, tuvihalli ja isabellvärvust.
SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus : Isased 65 – 75 cm. Emased 60 – 68 cm.
Lubatavaks peetakse kõikumist üles- ja allapoole kuni 2 cm.
Kehakaal : Isased 60 – 70 kg. Emased 50 – 60 kg.
Märksõnad:
Kasutajate viimased tegevused
1 kuu tagasi
2 kuud tagasi
3 kuud tagasi
Uudised
Millele mõelda lemmikloomaomanikuna kehtestatud eriolukorras?
Meie varjupaikadesse helistavad inimesed, et uurida, kas koroonaviirus nakkab inimestelt loomadele ja... Loe edasi...
Tallinna Ülikooli tudengid avavad Eesti esimese koertele mõeldud tajutoa
Täna, 19. detsembril kell 12:00 avatakse kõigile huvilistele Peetri külas tajutuba, mille eesmärgiks on... Loe edasi...
Tallinna koerad tähistavad iseseisvuspäeva oma paraadiga
Nõmmekad kutsuvad kõiki koerasõpru koos oma lemmikloomadega suurele ühisjalutusele, mis toimub 24.... Loe edasi...
