Tihtilugu alustavad värsked koeraomanikud kutsika treenimisega valel ajal. Kas liiga vara, kui kutsikas pole veel füüsiliselt võimeline häda kinni hoidma või liiga hilja, kui kutsikast on saanud mässumeelne teismeline.
Kutsikat ei tohiks emast liiga vara lahutada.

Esimese kaheksa elunädala jooksul õpivad nad ära koerte sotsiaalse käitumise põhialused. Need omandatakse suheldes ema ja pesakaaslastega. Selle varajase perioodi ära jäädes võib kutsikal hiljem olla probleeme agressiivsusega ja ta võib inimesi näksama hakata. Kui kutsikas on võetud, tuleks teda harjutada inimeste ja teiste koertega.  Esimese viie kuu jooksul on suhtlemine koera sotsiaalse käitumise ja vaimse arengu jaoks väga vajalik.

Kutsikas peaks õppima võimalikult vara puhtust pidama. Õppimisprotsessile saab kaasa aidata, kui alustada puuritreeninguga kohe, kui kutsikas on võetud. Sedasi õpib kutsikas tasapisi oma häda kinni hoidma.

Umbes neljakuuselt võib alustada käskluste õpetamisega. Seda võib teha nii kodus kui koolis. Esialgu tuleks õpetada kutsikale käsklusi nagu „Istu!“, „Paigal!“, „Lama!“, aga ka muid käsklusi, mida tahate, et teie koer tunneks. Kui alustada käskluste õpetamist noorelt, õpib koer ära, et teie olete karjajuht, samuti õpib noor koer käsklused ära põhjalikumalt ja need jäävad meelde terveks eluks.

Pärast põhilisema äraõppimist on treenimisega rohkem aega ja enamikule koeraomanikest piisab sellest täiesti. Kui aga on soov kutsikale enamat õpetada, tuleks silmas pidada, et koer oleks piisavalt vana erinevate tegevustega kaasneva füüsilist koormuse talumiseks. Näiteks sprintimine, hüppamine ja ujumine on sobilikud alles täiskasvus koerale.

Kutsika omamine on suur vastutus. Nad vajavad pidevat tähelepanu, distsipliini, aega omanikuga lähedaste suhete loomiseks. Liiga varjane treenimine võib muuta kutsika kartlikuks ja ärevaks, kui aga liiga kaua oodata, võib koer üle käte minna ja agressiivseks muutuda.

Niisiis tuleks kutsikas võtta õiges vanuses, teda tuleks õiges vanuses treenida ja treenimisel peab olema järjekindel. Algus võib küll raske olla, aga see vaev tasub ennast tulevikus ära.

Lõpetuseks olgu ära toodud kümme näpunäidet koera treenimiseks:

1. Kordamine on oluline. Koerad nagu inimesedki õpivad ja arendavad uusi oskusi tegevust pidevalt korrates.
2. Treenimine olgu lõbus nii koerale kui omanikule.
3. Treeningukord peaks olema lühike kuid tõhus ja võiks jääda veerand tunni piiresse. Pikema seansi puhul on oht, et koera keskendusmisvõime väheneb. Koera tuleks treenida iga päev, kuid mitte üle kolme korra päevas.
4. Iga treeningukorra eesmärk olgu saada natuke paremaks kui eelmine kord. Tuleb keskenduda treenimise pidevale tõhustamisele, kuid ilma kiirustamata. Kui koer ei õpi, on viga treenimises, mitte koeras.
5. Treenides tuleb olla kannatlik. Ärritumine ei aita õppimisele kaasa, see võib olukorda vaid hullemaks teha.
6. Füüsiline koormus on vajalik. See vabastab koera liigsest energiast ja hoiab koera rahulikumana.
7. Füüsiline koormus on oluline ka seetõttu, et liikudes toodab aju serotoniini, mis aitab luua heaolutunde.
8. Koera tuleb alati kiita. See on talle nagu palk hea töö eest.
9. Mitte mingil juhul ei tohi koera lüüa. Löömine on löömine ja erandeid ei ole.
10. Pärast treenimist tuleks koos koeraga ette võtta midagi koerale meeldivat, näiteks minna jalutama , mängida või lihtsalt teda silitada. See paneb koera järgmist treeningukorda ootama.


Märksõnad:

Tagasi