Mida teha naabri haukuva koeraga?

Riigikogu liige Tõnis Kõiv kirjutab ajalehes Valgamaalane kahe naabri vahel juba pikemat aega hõõgunud ja vahepeal põlemagi lahvatanud tülist haukuva koera pärast.

Ühe väikelinna ettevõtja kaitseb oma vara. Ta on rajanud oma ehitustarbeid müüva kaupluse territooriumi ümber aia ning võtnud aeda koera, et olla kaitstud ebaseaduslike sissetungijate eest. Koer hakkab haukuma ja võib-olla isegi hammustab varast ning nii on lootust, et võimalik vargus jääb toime panemata. Tegemist on omaniku kohustusega majandada heaperemehelikult ehk tagada ka vara säilimine.

Teisest küljest haugub valvataval territooriumil asuv koer ka väljaspool liikuvate inimeste peale. Kõik jalakäijad, kes tänaval ehituspoe laoplatsist mööduvad, saavad koera tähelepanu osaliseks. Õhtusel-öisel ajal väidetavalt ka kaugemal liikujad. Arusaadavalt häirib koera haukumine inimeste õhtust-öist rahu ning nende meelepaha on igati õigustatud.

Kui koer igal õhtul-öösel haugub, siis tekib alateadlik hirm koera haukumise ees. Äkki hakkab haukuma ja äratab unest üles? Koera haukumine on alati ohu märk. Inimese alateadvus fikseerib selle ja reageerib hoopis jõulisemalt kui näiteks auto möödumise mürale või seinakella täistunni löökidele. Seega ei ole mingit põhjust haukumisest häiritud naabri probleemi alahinnata.

Kuidas koera haukumisest kui olmemürast tekkinud muret lahendada?

Tavalises olukorras peaks üks naaber kõigepealt teisele naabrile teada andma, kui esimese naabri tekitatav müra teda häirib. Tuleb kohe öelda, mis häirib. Teada andmine peab olema viisakas ja kindlasti mitte ähvardav. Naabrile on vaja selgitada, et müra on tekkinud (koera haukumine on häirivalt kosta, autoraadiost kostab muusika jmt) ja miks konkreetne müra häirib. Tähtis on esimese teavitamisega tüli tekkimist ära hoida, sest siis on lootust probleemi kiiremale lahenemisele.

Koeraomanik peab enne looma võtmist selgelt teadvustama, et ta ei ela üksi metsas, vaid teiste inimeste keskel. Kellelgi ei ole õigust oma lemmiklooma pidada teiste inimeste arvel. On elementaarne, et koera ei jäeta korrusmaja koridori rihma otsa või üksi korterisse tundideks peremeest ootama ja igatsusest haukuma, nagu teda ei lasta ka tänavale ringi jooksma ning jalga tõstma ja hunnikuid tegema.

Kui naaber müra lõpetamiseks midagi ette ei võta või probleem siiski edasi kestab, tuleb teist korda tähelepanu juhtida. Ära peab märkima, et kellelgi ei ole õigust kasutada oma õigusi teiste inimeste õiguste arvel. Et oma vara hoidmine, valvamine ei tohi toimuda naabri õigusi rikkudes. Igal juhul tuleb hoiduda seadusevastastest tegudest häiringu suhtes. Ei tohi kippuda koera elu ega tervise kallale ega kahjustada mingil muul moel naabri vara.

Kui naabrid omavahel ühisele arusaamisele ei jõua ning rahu rikkumine jätkub, tuleb pöörduda omavalitsuse poole. Ametnik saab hinnata probleemi kõrvalseisja pilguga ning pakkuda omapoolset lahendust.

Konkreetse juhtumi juurde naastes on sealgi lahendus täiesti olemas. Kõigepealt on vaja koera treenida ehk talle õpetada, et ohtlikud on vaid kaitstavale territooriumile sisenevad isikud. Haukuma ei pea tänaval mööduvate inimeste peale. Teiseks tuleb ettevõtte ala piirav aed ehitada lõpuni läbipaistmatuks. Koera valvatavat territooriumi eraldav võrkaed ei loo koerale piisavat selgust, kas pidada tänaval kõndijat sissetungijaks või mitte. Aiavõrk tuleb asendada korraliku laudisega, mis juba ajalooliseltki sobib linnadesse paremini.

Nii konkreetsel juhul kui ka üldisemalt on otsustamine ühe naabri käes. Temast sõltub piirkonna kodurahu. Ettevõtja puhul kaasneb õige otsusega ümbritseva kogukonna soosiv suhtumine, mis tuleb ärile ainult kasuks.


Tagasi