Mehhiko karvutu koer
Mehhiko koera päritolu ulatub tagasi kaugesse ajalukku. Varem toitusid põlisasukad eriliste usuliste tseremooniate käigus selle koera kõrgelthinnatud lihast. Xoloitzcuitle koera peeti jumal Xolotl esindajaks maapeal ning ilmselgelt pärineb ka koera tõunimetus justnimelt sellest jumalast.

Koera ülesandeks peeti hingede juhtimist nende igavesse rahupaika. Koera karvutut varianti tuntakse ka nimega “perro pelón mexicano” (Mehhiko karvutu koer). Tõu karvkattega esindajaid tunti kohalike hulgas kui “izcuintle”.

Domineeriv on karvutust põhjustav geen, kuid vaatamata  sellele sünnivad mõned kutsikad karvkattega. Eelistatav on karvutu isendi paaritamine teise karvutu isendiga, sest sel juhul on karvkattega sündivate kutsikate arv väiksem. Selline tõuaretusviis säilitab ning parandab tõu kvaliteeti.

Karvutute isendide omavaheline paaritamine edendab olulise geeni väljatulekut, mõjutades 25% kutsikatest ning sellele tuleks pöörata suurt tähelepanu. Arvestades koeratõu haruldust, kaugemates riikides aretuseks sobivate koerte vähesust ning geneetilise kõrvalekalde säilitamise vajadust, võib muul moel standardile täielikult vastavaid karvaseid Mehhiko koeri kasutada aretuses, kuid nad ei tohi mitte kunagi osaleda näitustel.

Karvkattega Mehhiko koerte omavaheline paaritamine ei ole lubatud.

Karvkattega aretuskoerad peavad pärinema kahest registreeritud vanemast, kelle suguvõsas on vähemalt üks
karvutu/karvutu põlvkond. Enne Hispaania sissetungi peeti Xolo liha Mehhikos delikatessiks, seda sõid Mehhiko põlisasukad spetsiaalsete tseremooniate käigus rituaalina. Seetõttu vähenes koerte arv drastiliselt, jõudes praktiliselt väljasuremise piirini.

The Federación Canofila Mexicana (Mehhiko Kennelkubi) päästis selle põlise koeratõu ning on alates 1940 aastast Xoloitzcuitle tõugu kasutanud oma
logol
Mehhiko karvutu koer on iseloomult rahulik, kiinduv oma perekonda, ustav, rõõmasmeelne  ja sőbralik. Lastega saab ta hästi läbi. Ta on taibukas ja kergesti koolitatav. Ta on liikuv ja energiline.

Välimuselt hästi atraktiivne koer, kelle kõige olulisem ja iseloomulikum tunnus on täielikult või peaaegu täielikult karvutu pehme ja sile nahk. Tema keha on harmooniliste proportsioonidega, rind lai, rinnakorv mahukas, jäsemed ja saba on pikad.

Mehhiko karvutu koeri on erinevaid suuruseid, väike - 25-35 cm, keskmist kasvu - 35-45 cm, suur - 45-60 cm. Värvuselt on nad tumedad, must, tumehall, punane, maksavärvi, pronksivärvi vői kuldkollane.

Tõustandard

KASUTUS:
Standardsuurus: valvekoer.
Keskmine: valvekoer.
Väike: seltsikoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 6
Algupärased tõud.
Töökatseteta.

ÜLDMULJE:
Karvutu koer: Välimuselt üliatraktiivse koera olulisimaks omaduseks on karvkatte peaaegu täielik puudumine ning sile ja pehme nahk. Koeral on proportsionaalne kere, suur rinnakorv, hästi esiletoodud roided, kõrged jäsemed ning pikk saba.
Karvkattega koer: Üliatraktiivse välimusega täieliku karvkattega koer, kelle kereproportsioonid on sama
harmoonilised kui karvutul koeral. Karvkate võib olla mistahes värvi, pikkuse ning tekstuuriga. Kere on proportsionaalne, roided hästi arenenud, jäsemed kõrged ning saba pikk.

OLULISED PROPORTSIOONID:
Kere, mõõdetuna õlanukist istmikuluu nukini ning turja kõrgeimast punktist maapinna suhtes, on veidi pikem kui kõrge: suhtega ligikaudu 10:9. Emased koerad võivad olla veidi pikemad kui isased arvestades nende
paljunemisfunktsiooni. Kolju ning koon on praktiliselt ühepikkused.

TEMPERAMENT/KÄITUMINE:
Xoloitzcuintle on vaikne ning rahulik koer; rõõmus, vilgas ning intelligentne, võõraste suhtes umbusklik hea valvening suurepärane seltsikoer. Mehhiko koer ei ole kunagi agressiivne.

PEA
PEAPIIRKOND:
Kolju: Hundilaadne (lupoidne), lai ning tugev, kiilukujuline.
Kolju on ülalt vaadates lai ning elegantne; koonu suunas ahenev ning vähemärgatava kuklakühmuga. Kolju ja
koonu liinid on praktiliselt paralleelsed.
Üleminek laubalt koonule: Kerge, kuid rõhutatud.

NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Tumedavärvilistel koertel peab ninapeegel olema must. Pronksivärvi koerte ninapeegel võib olla
pruun või roosa, heledakarvalistel roosa või pruun ning  tähnilistel koertel tähniline.
Koon: külgvaates sirge, täisnurkse tugeva üla- ja alalõuaga.
Mokad: tihedad ning liibuvad.

Lõuad/hambad
Karvutud koerad: Tugevad lõuad. Korrapärane käärhambumus, ülemised esihambad katavad alumisi
esihambaid; ülemiste esihammaste sisekülg peab olema vastu alumiste esihammaste esikülge, muutes lõua
nelinurkseks. Servast servani otsehambumus on samuti lubatud. Mõne esihamba, silmahamba, purihamba, eespurihamba või vahetunud hamba puudumine ei ole karistatav, sest paljudel koertel ei ole sügavale ulatuvad hambajuured. Üldjoontes on hammaste puudumine tihedalt seotud karvkatte puudumisega.
Karvased koerad: nõutav on täielik hammastik ja käär- või
otsehambumus.
Keel: Xolo keel on üldjuhul roosa, kuid võivad esineda ka mustad märgised, tähnid või triibud, mis on tõule väga loomuomane. Keel on alati suus sees.
Põsed: kergelt arenenud.
Silmad: keskmise suurusega, mandlikujlised, valvsa ning väga intelligentse ilmega. Silmade värvus on sõltuvalt naha värvusest erinev: mustad, pruunid pähklipruunid, merevaigu värvi või kollased toonid. Eelistatud on tumedad toonid ning mõlemad silmad peaksid olema ühte värvi. Silmalaud peavad olema hästi pigmenteerunud ja tumedavärvilistel koertel mustad, pruunid või hallid. Heledatoonilised või roosad silmalaud on lubatavad heledavärvilistel koertel, kuigi see ei ole parim võimalik värvus.
Kõrvad: Karvutud koerad: Kõrvad on pikad, suured, ilmekad, väga elegantsed ning peene tekstuuriga;
meenutavad nahkhiirekõrvu. Valvsas olekus peavad kõrvad olema püstiasendis, moodustades horisontaalasendiga 50-80 kraadise nurga. Karvkattega koerad: Kõrvad on pikad, suured ning elegantsed. Aktsepteeritud on nii püstine kui ka rippuv kõrvade asetus. Mõlemad kõrvad peavad valvsas olekus olema hoitud ühtemoodi.

KAEL:
Ülajoon: püstise asetusega, kergelt kaarduv.
Pikkus: proportsionaalse pikkusega.
Kuju: sale, nõtke, lihaseline ning väga elegantne.
Nahk: kaelanahk on tihke, elastne, tihedalt liibuv ning kurgualuse nahavoldita. Kutsikatel võib esineda nahavolte, mis kasvades kaovad.

KERE:
Tugeva ehitusega.
Selg: selja ülajoon on täielikult sirge ning tasane. Nõgusa (nõgusselgsus) või kaardus (kaardselgsus) seljaga koerad on äärmiselt ebasoovitavad.
Nimme: tugev ja lihaseline.
Rindkere: profiilis pikk ja sügav, õlgade suunas langev.
Roided on kergelt kaarjad, mitte kunagi täiesti lamedad.
Rindkere ülemine osa on eestvaates avar. Rinnaluu ei tohi olla esileulatuv.
Kõht: nõtke joonega. Alakeha on lihaseline ning keskmiselt kaardunud.

SABA:
Pikk ja peenike. Karvutu koera puhul võib sabal esineda mõningaid karvatutte, vähenevalt sabajuurest otsani. Karvase koera puhul on saba karvkattega täiesti kaetud. Liikudes kannab koer saba ülespoole kaardus, kuid mitte kunagi vastu selga. Rahulikus olekus on saba rippuvas asendis ning sabaots on kergelt ülespoole kaardunud. Teatud olukordades, liiga külma ilma või pelglikkuse puhul, võib koer tõmmata saba tagajalgade vahele . Sabaots peaks ulatuma peaaegu kannakõõlusteni. Koera puhkeasendis peab saba moodustama sujuva jätku laudjale.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED:
Eestvaates on esijäsemed sirged ning maapinna suhtes täielikult püstised
Õlad: lamedad ja lihaselised, abaluu-õlavarre nurgitus annab pika, vaba ning elegantse sammu.
Küünarnukid: Tugevad, tihedalt rinnakorvi külgedel asetsevad ning mitte kunagi väljapoole pöördunud.

TAGAJÄSEMED:
Laudjas peab olema kergelt kumera profiiliga, ligikaudu 40 kraadise nurga all horisontaalist. Tagajäsemed on hästi lihaselised, tugevad ning põlveliigestest kergelt kaardunud.
Tagajäsemed: tagajäsemed on tagantvaates täiesti sirged ning paralleelsed. Vaagna ja reieliigese ning põlveliigese ja kannakõõluse nurgad on piisavalt avatud võimaldamaks koera jäsemete vaba ning jõulist liikumist. Kooskandsus on tõsine viga. Tagantvaates ei ole tagajäsemete asetus kitsas.
Käpad: käpad on keskmise pikkusega (jänesekäpad), tihedalt teineteise vastu liibuvate kergelt kaardunud
varvastega. Karvutute koerte puhul võivad varvastel esineda lühikesed karvad ning karvaste koerte puhul pikemad karvad. Küüned on tumeda värvusega koertel mustad ning heledatel ja pronksivärvi koertel heledamad. Koera küüned peavad olema lõigatud. Padjandid on tugevad ning väga vastupidavad mistahes maastikul. Varvastevahelised kelmed on hästi arenenud. Kõikide nelja jäseme lisavarbad tuleb eemaldada, v.a. riikides, kus lisavarvaste eemaldamine ei ole seaduslik.

LIIKUMINE:
Vastavalt nurgitusele peaks koer liikuma vabalt pika, elegantse ning vetruva sammuga; traav on hoogne ja
sujuv ning pea- ja sabahoiak püstine

NAHK:
Karvutute koerte puhul: tänu karvkatte täielikule puudumisele on nahk ülitähtis. Nahk on sile, puudutusele
äärmiselt tundlik ning tundub tänu otsesele soojusvastuvõtlikkusele tavalisest soojem, kuigi
kehatemperatuur on tegelikkuses sama, mis karvkattega koertel. Erinevalt karvkattega koertest vajavad karvkatteta koerad oluliselt rohkem nahahooldust, sest neil puudub karvkate kaitsmaks neid päikesekiirguse ning muude ilmastikuolude eest. Õnnetuse tagajärjel tekkinud armid ei ole karistatavad. Mehhiko karvutu koer higistab läbi jalgade (padjandite ning padjandimembraanide). Tänu sellele hingeldab Mehhiko karvutu koer vaid ülikõrge temperatuuri korral. Koer peab olema tavapäraste nahahaigusteta.
Karvased koerad: Mehhiko karvkattega koerte puhul peab nahk olema sile ning karvkattega täielikult kaetud.

KARVKATE:
KARV:
Karvutud koerad: tõuomaduseks on kehakarvade täielik puudumine (karvutud või paljad koerad), kuigi koertel
esineb mistahes värvusega lühikest, karedat tihedat karva otsmikul ning kaelaseljal. Karv ei tohiks olla pikem kui 2,5 cm ja otsmikul ei tohi olla pikka pehmet karva (topknot).
Jalgadel ning sabaotsas võib esineda karmikoelist karvkatet, selle puudumine ei ole karistatav.
Karvkattega koerad: nendel Mehhiko koerte isenditel on kogu kere kattev karvkate. Kõhul ning tagajäsemete siseküljel on tõenäoliselt väga vähe karvu.

VÄRVUS:
Nahk: karvutud koerad: eelistatud on puhtatoonilised, ühtlased ning tumedad värvused. Värvusteskaala hõlmab
musta, mustjashalli, tumehalli, kiltkivihalli, pronksivärvi, punakat, maksavärvi, ja blondi värvust. Samuti võivad esineda mishtahes värvi tähnid, k.a. valged või tri-colour märgised.

Karvkate: karvkattega koertel: karvkate võib olla mistahes värvi mistahes värvikombinatsioonides. Karvkate võib olla mistahes pikkusega, kuid peab olema kogu koera keret kattev.

SUURUS:
Alljärgnevalt kõigis suurustes koeard, ka emased koerad.
Standardsuurus: turjakõrgus 46 kuni 60 cm, üliheade
koerte puhul on lubatud varieeruvus +2.
Keskmised: 36 kuni 45 cm.
Väikesed: 25 kuni 35 cm.
Märksõnad:

Sind võib huvitada veel:


Tagasi