Manchesteri terjer

Manchesteri terjer on pärit Suur-Britanniast, oma tőunimetuse sai ta alles 1920. aastal. Aretustöö käis peamiselt Manchesteri piirkonnas, mis andis tõule ka nime.
Teda kasutati näriliste püüdjana ja eelkőige jänesejahil, tänapäeval on ta pere- ja harrastuskoer.

Manchesteri terjer on sportlik, energiline, aktiivne ja liikuv. Iseloomult elav, kergesti koolitatav, sotsiaalne. Oma perekonnale on ta ustav ja lojaalne, vőőraste suhtes umbusklik. Vajadusel on ta vőimeline oma perekonda kaitsma.
Pea: kolp pikk, lame, kitsas ja kiilukujuline, liibuvate mokkadega. Kõrvad on väikesed, hoiduvad pealae kohale ning ripuvad tihedalt pea ligidal silmade kohal. Hambumus: käärhambumus. Kael on suhteliselt pikk, kergelt kumerdunud kukal, kuiv.
Keha on lühike, hästi kaardunud roietega, ülespoole hoidev kõhujoon, sügav, kitsas rinnakorv.
Jäsemed: kuivad, hästi tahapoole hoidvad õlad. Sirged, hästi keha esiosa all asetsevad esijalad. Tagajalad on tugevad, lihaselised, paralleelsed ja hea nurga all.
Käpad: hästi kumerdunud varbad, küllaltki pikad, meenutavad jänesekäppa.
Manchesteri terjeri turjakőrgus on 38-41 cm, kaal keskmiselt 8 kg. Karvkate on lühike, sile, läikiv ja tihe, värvuselt must punaste märkidega.

Märksõnad:

Tagasi