Mädaemakas

Mis see on?

Sisuliselt tähendab mädaemakas põletikulist protsessi emakas, mille tagajärjeks on mäda teke ja kogunemine emakas.

Kuidas ta tekib?

Emase koera organismis toimub pidev erinevate hormoonide laineline muutumine,mida vahendab hormonaalsüsteem, kuid millest meie reaalselt näeme vaid aastas kord kuni paar esinevat jooksu- e. innaaega.

Kogu koera innatsükli võib jagada neljaks. Reeglina avalduvad esimesed kliinilised tunnused innajärgses perioodis, mis algab peale "jooksuaja" lõppu (koer ei lase end enam paaritada ja eritus tupest lakkab) ning kestab umbes 70 päeva. Selles perioodis toodetakse emaslooma munasarjades hormooni nimega progesteroon, mille ülesandeks on emaka lihaskesta kokkutõmbeid vähendada ja samas stimuleerida emaka kõige sisemise kihi kasvu ning aktiviseerida limaskesta rakke tootmaks sekreeti ehk nõret.

Selline väheliikuv, turseline ja nõret täis emakas on ideaalne koht põletikulise protsessi arenguks, kui vaid lisandub protsessi vallandav tegur.

Millised tegurid tulevad arvesse?

Vanematel koertel (üle viie aasta) võib esineda ebanormaalne emaka vastusreaktsioon kõrgenenud või pikenenud progesterooni hulgale. Emakas muutub siis paksuks, turseliseks ja vedelikurohkeks. Vedelik/ lima vms. ei pääse välja, kuna lihaste kokkutõmbeid blokeeritakse progesterooni poolt. Olemas on soodne keskkond bakterite arenguks.
Sama juhtub siis kui progesterooni sisaldavat preparaati innajärgses perioodis organismi juurde viia.

Innaajal on emakakael avatud, kuna organism on valmis paarituseks – seega on normaalselt tupes elutsevate bakterite esinemine emakas sel ajal täiesti normaalne. Lisaks viiakse emakasse baktereid ka paarituse käigus. Organism võitleb nendega leukotsüütide abil, mis kogunevad emakaseina. Kui innaaeg lõpeb tõuseb progesterooni hulk, mis takistab leukotsüütide tegevust ja areneda võib püometra emakapõletiku tagajärjel.

Kuseteede põletikud.

Kui manustada koerale östrogeenset hormooni sisaldavat preparaati, mida kasutatakse tiinuse ärahoidmiseks, siis tõuseb progesterooni retseptorite hulk emakas ja jällegi on olemas võimalus püometra tekkeks.

Emakakasvajad, mis võivad takistada nõre väljavoolu emakast ja infektsiooni kaasumisel püometra teket.
Kuidas haigust ära tunda?

Püometrat on kahesugust: avatud ja suletud emakakaelaga. Nende kahe erinevus on see, et avatud emakakaela korral väljub osa limasmädasest vererikkast nõrest tupe kaudu.

Ebameeldiv nõre peaks olema märgata, kuid väga vähese erituse korral ja koera samaaegse piinliku hügieeni puhul ei pruugi te seda näha.

Üldised haigustunnused on seotud haiguse raskusastmega ja koera vastupanuvõimega, kuid tähelepanelik tuleks olla, kui märkate, et teie koera aktiivsus ja huvi ümbritseva suhtes tundub olevat väiksem kui tavaliselt; ta isu väheneb ja joogiisu tõuseb.

Esineda võib veel kõhulahtisust ja oksendamist. Haiguse arengu taustal muutub ka koera üldseisund halvemaks. Tõusta võib palavik (ent ei pruugi tingimata, eriti avatud emakakelaga vormi puhul), loom on isutu ja ei soovi liikuda, esineb tugev depressioon, kaalukadu jne. kuni shoki, kooma ja surmani välja.

Kui jätta välja nõre vool emakast, siis võib ülejäänud tunnuseid kokku viia mistahes erinevate haigustega organismis ja seetõttu ei pruugi te kahtlustadagi emakapõletikku, vaid pigem seedehäireid või muud sellist. Heaks orientiiriks siin on umbes 1,5- 2 kuud tagasi lõppenud "jooksuaeg".

Kuna kliinika süveneb koos haiguse süvenemisega, mil kaasatud saavad ka muud organsüsteemid ja lokaalne protsess muutub üldiseks, siis TULEB KAHTLUSE KORRAL KOHE PÖÖRDUDA KLIINIKUSSE, sest siin kehtib 100% reegel : mida varem haigus diagnoositud, seda suuremad on täieliku tervistumise võimalused.

Milline on ravi?

Ravi on radikaalne, s.t. emaka ja munasarjade eemaldamine koos laiatoimeliste antibiootikumide ja üldise toetava raviga.

Kirjandusest võib leida andmeid ka medikamentoossest ravist, kus lisaks antibakteriaalsele ravile kasutatakse emaka kontraktsioone tõstvaid ning emakakaela lõõgastavaid vahendeid (prostaglandiin F2a preparaadid), et mäda väljuks, kuid seda ei peeta heaks variandiks, kuna ravi efektiivsus on küsitav, eriti tekkida võivate kõrvalmõjude taustal.

Prostaglandiini preparaatide puhul võib näiteks tekkida ka emaka seina rebenemine ja mäda valgumine kõhuõõnde, mis viib väga ohtliku ja loomale äärmiselt piinarikka kõhukelmepõletikuni.

Lõpetuseks.

Haigus, nagu lugeda võib, on ohtlik, kuigi õigeaegse ravi korral on prognoos koera elu suhtes väga hea. Palju saavad selle haiguse vältimise osas aga ära teha koeraomanikud ise.

Kui koeralt ei taheta kunagi kutsikaid saada on kõige mõtekam lemmik steriliseerida, sellega hoiate enda jaoks ära ebameeldivused seoses "jooksuaegadega", soovimatute paarituste ning kutsikatega jne. ja kindlasti ei haigestu teie koer kunagi püometrasse. Kui te aga ikka olete otsustanud oma koeralt järglasi saada, siis soovitan koer teatud perioodil paigutada tugevdatud järelvalve alla, aga oht emakapõletike tekkeks ikkagi jääb.

Kasutades preparaate inna ärahoidmiseks väheneb püometra tekke oht ka siis kui kasutate progesterooni sisaldavaid preparaate koera innatsükli kindlal perioodil,mis on kolm kuud peale ja üks kuu enne innaaega.

Ja alati on võimalus konsulteerida loomaarstiga, mis on hetkel teile ja teie koerale parim lahendus.

Kadri Kääramees, loomaarst

 

Märksõnad:

Tagasi