KuidKuidas valida koeratoitu, koeratoitude võrdlusas valida kvaliteettoitu? Tegelikult on kőige parem kvaliteedi üle otsustaja koer ise. Eesmärgiks on terve, heas vormis ja hea karvastikuga koer. Pole ju oluline, kuidas toiduvalmistaja end reklaamib vaid see, kuidas antud toit just sinu koerale mőjuub. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.

Pőhimőtteliselt vőib jagada koeratoidud laias laastus kolme rühma - nn tavaline marketitoit, keskmise hinnatasemega täistoit ja Premium toit. Kőik teavad, et koerad on lihasööjad, neil on lühike seedekulgla, neil puudub süljeensüüm amylase, mis on vajalik tärklise seedimiseks. Seetőttu tärkliserohket kartulit koer ei suuda omastada. Lihasööjad loomad vajavad loomset proteiini, mis sarnaneb koera kehas olevate proteiinidega. Mingil määral on küll koerad kohanenud toitudega kus on kőrge taimse proteiini sisaldus, kuid kőrge loomse proteiini ja loomse rasva sisaldusega toidud on koera jaoks kergemini omastatavad.

Kuidas siis toitu valida? Esimesena on toidupakil ära märgitud lihaosa, nt kana, lammas, kalkun jne. Kvaliteetses toidus on vähemalt 2 rasva-allikat rasvhapete ja energia saamise tagamiseks. Miks osad kasvatajad soovitavad aegajalt toitu vahetada - seda sellepärast, et koer vajab erinevaid rasvhappeid, st kui toit sisaldab vaid kana, siis jääb koeral saamata kala, liha, sealiha jne rasvhapped. Kui toidus on mitmekesised valkained, siis ei ole toidu vahetamine vajalik.

Valku on kuivtoitudes harilikult 18-32 %, ideaalne oleks, kui valku oleks rasvast 10 % rohkem.

Rasv on energiaallikas, üldiselt kana ja kalkuni rasvhapped on kőrgema kvaliteediga, nad on kergemini seeditavamad ja omastatavad ja neis on rohkelt küllastumata rasvhappeid. Rasva peaks olema kuivaines 7 %, mida kőrgem on toidu rasvaprotsent, seda vähem tuleb koguseliselt seda toitu anda. Rasvarikas toit seedib aeglasemini ning vähendab mineraalainete omastamist, rasvarikastes toitudes peaks magneesiumi, kaltsiumi ja fosfori osakaal olema kőrgem. Ideaalne kaltsiumi-fosfori suhe on 1,2-1,4:1.

Nahka ja karvkatet mőjutavad eelkőige taimsed őlid (sojaőli, seesamiseemne őli, maisiőli, linaőli jne).

Süsivesikud on koera seisukohalt tähtsuselt kolmandal kohal, nad sisaldavad tärklist ja suhkrut, samuti kiudaineid. Süsivesikute allikateks on riis, mais, kaer vői nisu.

Vitamiinidest - kvaliteetses koeratoidus peaks olema 12-15 vitamiini ja 12-14 mineraalainet. Ilma veterinaari soovituseta ei tohiks Premium toiduga toitmise korral vitamiine ega mineraalaineid juurde lisada. Toidupaki pealt vőiks vaadata, mida on kasutatud säilitusainetena - näiteks etoksikiin on koera oraganismile mürgine. Eelistada vőiks toit, mille säilitusaineks on kasutatud C ja E vitamiini.

Millele veel tähelepanu pöörata? Sojajahu vői maisijahu kui valkude allikas ei peaks olema toidupakil ära märgitud esimesena vői teisena. Nimelt ei ole sojaproteiin koera jaoks kergesti seeditav ja omastatav. Luujahu - ta on küll loomne proteiin, kuid liiga kehva kvaliteediga, et olla valkude allikaks. Pőhjus miks seda kasutatakse on odav hind. Samuti tuleks vältida toitu, kus on kiudaineteks kasutatud aganaid ja purustatud pähklikoori, nad vőivad rikkuda sooleseinu ja niiviisi vähendavad toitainete imendumist ja seeditavust.

Niiskus vőiks olla alla 12%.

Toidupakkide külje pealt infot lugedes tundub, et mingit erilist vahet ju ei olegi. Aga on küll, nimelt tooraines ja toidu valmistamise tehnoloogias. Selleks et laboratoorselt kőik klapiks, et oleks piisavalt valku, rasva jms, vőib kokku miksida ka kilo kanasulgi, kanajalgu, vana nahkkinga, liiter auto mootoriőli ja saepuru. Laboratoorne tulemus oleks väga hea ja kőik klapiks. Tegelikult tasuks alati enne toidu vahetamis helistada maaletoojale ja uurida kőik asjad täpselt järele. Kui piisavat ja kompetentset vastust ei saa, ei ole sa kohustatud ka seda toitu ostma. Kőige parem spetsialist on siiski koer ise. Kui toit ei sobi, ilmnevad märgid juba 2 nädala pärast, kvaliteettoidu puhul on tulemus näha umbes 2 kuu pärast.

Tihti on toidumarkidel näha mingi patendeeritud protsess, mida see tähendab? Patendeeritud protsessi olemasolul on toidu imenduvus ja seeditavus kőrge, tipptoitudel u90%. Üldjuhul Premium toitude omastatavus on 90%, keskmise hinnatasemega täistoitudel 75-80% ja nn marketitoitudel 60-75%. Toidu omastatavus ja hind on tihti omavahel seotud, kőrge kvaliteediga toitained on kallid. Samas vőiks välja arvutada palju on tootja poolt soovitatud kogus ja kas see kallis toit tegelikkuses ongi kulukas. Ka koera väljaheitest on näha, kui hästi koer toitu omastab.

Ja veel. Tavaliselt on esimesena toidupakil välja toodud liha, ehk siis see, mida toit peaks sisaldama kőige enam. Aga kui hoolikalt süveneda ja lugeda, vőib juhtuda et järgmisena mainitud toorainet on rohkemgi, see on lihtsalt teksti sisse "ära peidetud". Näiteks nisu, nisukliid, nisujahu jne. Lőppkokkuvőttes on seda nisu ehk märksa rohkem kui liha. Sellist toitu tuleks vältida. Samuti tuleks vältida toitu, kus 1 komponent on tugevalt ülekaalus. Igal juhul tuleks alati valida őigesti tasakaalustatud toit.

Järgnevalt toodud tabelis on järgmised lühendid: H-Hill´s, PP-Purina ProPlan, S-Specific, RC-Royal Canin, ZS-ZAC Supreme, E Eukanuba, U-Urri, P-Pedigree, (päevanorm arvestatud 30 kg koerale, toitudest valitud täiskasvanud (suure) koera toit, olemasolul valitud testimiseks Kana ja Riis). - tähendab, et antud aine kohta andmeid ei ole vői ei olnud leitavad.

H

PP

S

RC

ZS

E

U

P

Kana %

26

20

-

27,7

22

<20

-

-

Riis/mais %

-

15

-

-

-

-

-

-

Proteiin/valk %

25,3

27

23

26

26

23

23

20

Rasva %

15,5

17

13

16

16

13

7,1

10

Tuhk %

4,7

7

6

5,8

7

7

6,8

7

Tärklis

-

-

-

36,8

-

-

-

-

Kiudained

2,1

2

3

2,5

3

3

2,5

2,2

Niiskus %

8

8

8

9

8

8

-

-

Kaltsium %

0,73

1,3

0,9

1

2,5

0,9

1,3

1-2

Fosfor %

0,68

0,9

0,75

0,7

1,3

0,75

0,85

0,8

Magneesium

0,141

-

0,095

0,1

-

-

-

-

Naatrium

-

-

-

0,35

0,4

-

-

-

Raud

-

-

-

170

-

-

100

-

Vask

16

8,8

14

35

-

-

6

10

Mangaan

-

-

-

70

-

-

30

-

Tsink

-

-

-

220

-

-

60

-

Jood

-

-

-

4

-

-

1,5

-

Seleen

0,5

-

-

0,43

-

-

-

-

Vitamiin A

9710

21000

14000

12000

10000

-

13500

12000

Vitamiin D

440

1800

880

1200

1200

-

1360

1200

Vitamiin E

54,5

95

73

40

60

-

50

50

Vitamiin C

70

-

-

300

-

-

150

-

Beetakarotiin

1,5

-

-

-

-

-

-

-

Vitamiin B1

-

-

-

9

-

-

5

-

Vitamiin B2

-

-

-

6

-

-

7

-

Vitamiin B6

-

-

-

4,3

-

-

4

-

Vitamiin B12

-

-

-

0,2

-

-

0,25

-

Vitamiin H

-

-

-

0,9

-

-

0,250

-

Pantoneenhape

-

-

-

30

-

-

-

-

Nikotiinhape

-

-

-

20

-

-

-

-

Folatsiin

-

-

-

1,2

-

-

-

-

Koliin

-

-

-

3000

-

-

-

-

Säilitusaine

BHA,BHT,
E-vit

-

-

BHA

E vit

E vit

-

BHT,
E202

Mineraalained

-

-

-

5,8

-

-

-

17

Energia

3680

4095

-

4108

-

-

-

3360

Päevane kogus g

300

265

245

345

300

275

470

-

Seeditavus %

-

84,1

-

87

-

-

-

-

Lisaained

ei

ei

-

-

ei

ei

-

jah

Antud tabel on koostatud toidupaki ja infolehtedel oleva teabe pőhjal, samuti maaletoojaid küsitledes. Tekst on refereeritud erinevatelt toitmist käsitlevatest interneti lehekülgedelt.

PS. Antud artikkel on kirjutatud 2003. aastal, vahepeal on osad toidubrandid turult lahkunud, teistel koostis muutunud.

Märksõnad:

Tagasi