Küsimus:

Mul on suur mure 11 kuuse emase shih-tzu kutsikaga. Nimelt esimese jooksuajaga hakkas koer imelikult käituma hakkas konkreetselt lihtsalt jooksma mööda tuba närviliselt ringi, lamas lamas, siis tõusis ja tal on
isegi välja kujunenud oma ring mida ta teeb ja seda päevas ikka mitu korda.

Väljas saab käia siis kui soovib. Meil on oma aed, olen püüdnud ka tähelepanu mujale juhtida, näiteks annan närimiskondi sellel ajal kätte või siis kutsun mängima, aga üldiselt see ei mõju, ikka ta jookseb kas siis
peale närimist või mängimist.

Nii kaks kuud hiljem avastati tal mädaemakas, arst ei osanud muud öelda, kui et ta on jooksuajal mingi bakteri saanud, selle saime korda, tegime opi ja veel arvas arst, et ta jooksis selle pärast sedasi ringi, et oli kas
valus või ebameeldiv, aga opist on nüüd möödas kolm nädalat, aga koer jookseb edasi närviliselt ja isegi hullemalt ringiratast.

Mida teha, kas oskate mingit nõu anda või on rohkem aega vaja et ta sedasi enam ei jookseks? Vahel ta jookseb ikka niimoodi, et pärast lõõtsutab. Sööb ilusti, katsudes nagu kuskilt valus ka pole, ise on rõõmus ja igatepidi.
tore kutsu, aga kahju on vaadata tema jooksmist ja ei oska ise kuidagi aidata ja välja mõelda millest see võib olla.

Aga päikest teile ja loodal et suudate mind aidata.
Helve

Vastus:

Tere!

Kui loomaarst on koera ülevaadanud ning valu ja ebamugavustunne on välistatud, siis on tõenäoliselt tegemist käitumisprobleemiga. Käitumisprobleeme ei saa kahjuks lahendada kirjateel, sest iga olukord vajab individuaalset lähenemist. Kindlasti on soovitav, et käitumisspetsialist kohtuks koeraga.

Soovitan hakata Teil regulaarselt käima temaga ka iga päev jalutamas. Lisaks
võiks pakkuda talle ka nn ajutegevust- iga päev veidi sõnakuulelikkust ja mänge. Lemmikloomapoodidest leiate lisaks tegevust pakkuvaid mänguasju.

Võiksite proovida ka lisaks feromoonidega kaelarihma, mis on müügil loomakliinikutes. Sellised kaelarihmad on mõeldud just käitumisprobleemidega loomadele ning need aitavad vähendada stressi ja tekitada loomal turvatunnet.

dr. Angela Tiivel

Märksõnad:

Tagasi