Küsimus:
Tere, mul on 2,5 aastane Berni Alpi karjakoer kes sööb lund. Vesi on tal koguaeg ees, vee puudusest ei tohiks see küll olla. Olen üritanud tema tähelepanu mujale viia ja ka keeland aga ei aita. Õuekoer on ja koguaeg ei saa jälgida aga jalutamas käies on pidevalt nina maas ja suu lahti.
Kõige imelikum on see, et ta ise niuksub lund süües, arvatavasti külma pärast. Ka eelmine talv oli selline probleem mille tagajärjel jäi tal kurk haigeks, kuid lund sõi ikka edasi. Kas see on lihtsalt halb harjumus või saab ta lumest omale mingisuguseid mineraalaineid, või maitseb talle see hoopis? Kuidas oleks võimalik sellest probleemist lahti saada?
Ette tänades ja vastust ootama jäädes, E.
Vastus:
Lume söömine on loomulik ega tee kahju. See on harjumus. Sulanud lumi on ju 100% vesi. Ka metsikud koerad ja hundid söövad lund, kui nende tavapärased joogikohad talvel külmuvad. Koertele meeldib tunne, kui lumi või jää krõmpsub hamba all.
Meeles peaks pidama seda, et väga suures koguses söödud lumi võib alandada kehatemperatuuri ja loomal võib hakata külm. Berni Alpi karjakoeral tõenäoliselt mitte aga lühikarvalistel küll.
Lund süües jahutavad mõned loomad end ka teadlikult, sest lumes möllamine ja intensiivsed jalutuskäigud ajavad ju `naha soojaks`.
Vanemaid koeri ohustavad teatud haigused, millega kaasneb tohutu janu, mistõttu võivad osad loomad süüa lund ka janu kustutamiseks.
Lume söömisest aitaks lahti saada tõenäoliselt koera pidev keelamine/tähelepanu mujale juhtimine ja koonurihma kandmine jalutuskäigu ajal. Aga kas on vajalik looma lumesöömisharjumusest lahti saada?
Mõningad allikad soovitavad näiteks jäätükke lisada loomale vee hulka, siis võiks loota, et ta sööb vähem lund kui saab jäätükke krõbistada.
dr. Angela Sarapuu
