Inimese najale hüppamine.
Siin tuleks natune maha istuda ja mőtelda, millest selline käitumine on tingitud.
Kas me koju tulekust vői külaliste saabumisest teeme nii suure sündmuse, et koer läheb elevile? Jälle tasuks eelkőige enda käitumist analüüsida.
Kutsikate puhul soovitatakse enne tervitamist maha kükitada, siis ei teki tal ka tahtmist üles hüpata – kutsikad ju tahavad meie nägu limpsida ja see on normaalne, kutsikad tervitavad niimoodi ju oma ema. Nüüd suurema koera puhul tasuks mőelda, kas see on tema komme tervitada vői on tegemist dominantse käitumisega.
Kui lisaks inimeste najale hüppamisele esineb ka muid dominantse käitumise märke, tuleks koeraga hakata tegema karjajuhi positsiooni süvendavaid harjutusi. Kuidas siis ikkagi koera ümber őpetada? Paljud soovitavad koerale tagumise käpa peale astumist – ma ei peaks seda őigeks, esiteks on see ebamugav, teiseks seostub koerale omaniku lähedalolek valuga.
On paremaidki meetodeid. Üks vőimalus on koju tulles koerast mitte välja teha ja kui koer hüppab üles, siis samaaegselt talle lihtsalt sőnatult selg pöörata. Tal ei ole siis käppadega kuskile kinni hakata. Sellisel moel me ei julgusta teda tahtmatult üles hüppama. Pidev keelamine nimelt vőib koerale tunduda kiitmisena, ta on ju lihtsalt őnnelik, et koju tulid ja pole kőige tähelepanelikum!
Teine variant on koera üleshüppamise ajal samm koera poole astuda, ta on sunnitud taganema ja seda pole tal lihtne ainult tagumiste käppade peale toetudes teha.
Kolmas variant on haarata üleshüpanud koera esikäppadest kinni ja hoida teda sellises asendis – tal hakkab ebamugav, ilmselt üritab ta hoidja käsi varem vői hiljem näksima hakata, siis laseme käpad lahti. Ja neljas variant – koju tulles viskame pőrandale maiust/mänguasja, koer hakkab sööma/mängima ja “unustab” tervitamise. Üsna peagi tekib tal refleks, et omaniku saabudes leian ta eest maiust.
Märksõnad:
Tagasi
