Inglise mastif
Tőendeid hiiglaslike mastif-tüüpi koerte kohta on juba aastast 2500 e.Kr. Tőendid on Aasia mägedest ja kuigi nad on suuremad ning kergemad, kui tänapäeva mastifid, paistavad nad välja pea samasugused, nagu tänapäeva Mastif.

19. sajandi keskel sai populaarseks koerte näitamine, hakati üles tähendama sugupuid. Registreeriti esimene kennelklubi maailmas, The Kennel Club. Mastifi suurus ja söögiisu pani piirid omanikeringile. Teda said pidada vaid jőukad inimesed ja lihunikud.

Seetőttu kutsuti Mastifeid vahetevahel ka lihunikukoeraks, sest lihunik sai pidada Mastifit vaatamata sellele, et ta ei olnud jőukas.

Esimese Maailmasőja ajal suri Mastif Inglismaal peaaegu välja, sest leiti, et on ebaotstarbekas pidada koeri, kes söövad päevas sama palju, kui inimene ja suured kennelid läksid selletőttu hingusele.

Peale Teist Maailmasőda toodi Kanadast ja USAst värsket verd ja alustati tőu taaselustamist. Tänapäeval on Inglismaal Mastif hästi esindatud, kuigi suurim arv Inglise mastife elab USAs.

Mastifeid kutsutakse ka heasüdamlikeks hiiglasteks, just nende rahuliku ja tagasihoidliku käitumise tőttu. Mastifi iseloom on väga suures osas sőltuv tema kasvatusest, temast vőib tulla ka agressiivne vői ka ülihäbelik koer, kui valede meetoditega kutsikale läheneda.

Märksőnadeks on kasvatuse juures kannatlikkus, järjepidevus ja sotsialiseerimine nii inimeste kui ka teiste loomadega. Sellisel juhul peaks mastiffist saama allpool kirjeldatud iseloomuga koer.

Nagu öeldud, mastifid on loomu poolest heasüdamlikud ja naljalt kedagi ei ründa. Nad küll kaitsevad vajadusel oma perekonda, kuid üritavad seda teha mitte füüsiliste vahenditega, vaid vahele minemisega.

Mastif ründab alles siis, kui ta enam muud vőimalust ei näe olukorra parandamiseks vői kui talle endale haiget tehakse. Seega Mastif ei ole kaitsekoer selle otses mőttes, ka valvekoeraks ta ei sobi, sest vajab oluliselt rohkem peremehe ja perekonna lähedust kui teised koeratőud.

Mastif on parajalt kangekaelne. Talle meeldib küll oma peremeest rőőmustada ja őpib ta ka suhteliselt kiiresti, ent treening ja käskude täitmine vőib tema jaoks igav tunduda. Őppimine tuleb paremini välja mängu sees ja lühiajaliselt, samuti peab silmas pidama, et Inglise mastif on väga őrna hingega ja vőtab peremehe noomimist väga hinge - seega tuleb olla treenimise juures väga kannatlik olla ja noomimisega vägagi mőődukas olla.

Mastif saab väga hästi läbi lastega ja teiste loomadega. Loomulikult tuleb laste juures arvestada tema suurust, sest ta vőib pahaaimamatult oma raskuse ja tugevusega viga teha.

Mastif vajab palju lähedust, kui seda lähedust pole, vőib kannatada saada algul sinu elamine ja ilmselt hiljem ka koera iseloom, sest ta ei pea sind enam tema perekonda kuuluvaks. Seega Mastifi omandamisel tuleb enne kolm korda mőelda, kas on aega, kannatlikkust ja tahtmist seda iidset hiiglast nőudlikuks perekonnaliikmeks vőtta.

Keha: lai ja sügav rinnakorv, hästi esijalgade vahel asetsev. Kaardunud roided. Jőuline selg ja nimmeosa, sügavad küljed, väga vähesel määral ülespoole hoidev kőhujoon.

Suurus:
M min 76 cm
F min 70 cm
Karvkate on lühike, tihe, liibuv.
Värvus: aprikoos vői hőbe, fawn vői fawn-brindle, koon, kőrvad ja ninapeegel peavad alati olema mustad.

Tekst: Jaak, Mastiffid

Tõustandard

PÄRITOLU: Suurbritannia

24.06.1987
KASUTUS: Kaitse- ja valvekoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2
Molossid. Dogilaadsed.
Töökatseteta.

ÜLDMULJE :
Pea jätab endast mistahes vaatenurgast vaadates ruudukujulise üldmulje. Äärmiselt oluline on pea laius, ja
selle suhe pea ning näopiirkonna kogupikkusesse on 2 : 3.
Kere on massiivne, lai, sügav, pikk ja võimsa ehitusega ning toetub sirgetele, laiade seisudega jalgadele. Lihased on reljeefselt nähtavad. Väga soovitav on hea suurus tingimusel, et see on seotud kvaliteediga. Olulised on kõrgus ja substants, eeldusel, et mõlemad tunnused on vastastiku sobivas vahekorras. Kehaehitus on suur, massiivne, jõuline, ühtlane ja kindlapiiriline.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Ülevuse ja vapruse kombinatsioon. Rahulik, oma peremehe vastu hell, kuid võimeline teda kaitsma.

PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Kolju on kõrvade vahelt lai, laup on tasane, kuid koera tähelepanelikkuse korral kattub nahavoltidega.
Kulmukaared on veidi esile tulevad. Oimu- ja põselihased on hästi arenenud. Koljuosa ülajoon kumerdub tasase kaarena üle silmade vahele jääva ning kuni kolju keskjoone poole pikkuseni ulatuva laubavao.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Nina on lai, eestvaates laialt avatud ninasõõrmetega; külgvaates on nina tasane (mitte laskuv).
Koon : Koon on lühike, silmade alt lai, jäädes peaaegu koonutipuni ühelaiuseks, tömp ja ruudukujulise läbilõikega.
Niimoodi moodustub koonuseljast ja selle pikkusega sama sügavast alalõuani ulatuvast koonu eesseinast täisnurk.
Koonu pikkuse suhe koljuosa ja näopiirkonna kogupikkusesse on 1 : 3. Koonu ümbermõõdu (mõõdetuna
silmade ja ninapeegli vahemaa keskelt) suhe pea ümbermõõdusse (mõõdetuna kõrvade eest) on 3 : 5.
Mokad : Eestvaates liituvad mokad omavahel ja nina limaskestaga nürinurga all. Mokad on kergelt rippuvad ja
nendest moodustub ruudukujuline profiil.
Lõuad / Hambad : Alalõualuud on kuni lõpuni hästi laiad.
Kihvad on terved, võimsad ja teineteise suhtes laia asetusega. Lõikehambad asetsevad üksteise vastas (otsehambumus) või alahambumuses ainult niipalju, et suletud suu korral hambaid näha ei oleks.
Silmad : Väikesed, teineteise suhtes laia asetusega, silmade vahe laius peab olema vähemalt kahekordne silma laius. Laubalõige silmade vahel on markantne, samas mitte liiga järsk. Silmade värv on pähkelpruun ja mida tumedam, seda parem. Silma sidekest ei tohi olla nähtav.
Kõrvad : Väikesed, tunduvad õhukestena, teineteise suhtes laia asetusega ja koljuosa kõrgeima punkti kohal kummalegi poole nii ulatudes, et kõrvade ülaservade joon ühildub lauba ülajoonega. Rahulikus olekus koeral liibuvad kõrvad lamedalt ja tihedalt põskedele.

KAEL :
Kergelt kaarduv, mõõduka pikkusega, hästi lihaseline. Kaela ümbermõõt on umbes 2,5 kuni 5 cm väiksem kui
pea ümbermõõt kõrvade eest mõõdetult.

KERE :
Selg ja nimme (lanne) : Selg ja nimmeregioon on laiad ja lihaselised. Tasane ja hästi lai emastel koertel, veidi
kumerdunud isastel koertel.
Rindkere : Rinnakorv on lai, sügav ja esijalgade vahel hästi istuv. Roided on kaardunud ja hästi ümarad.
Tagumised roided on sügavale ja puusade suunas hästi taha ulatuvad. Rinna ümbermõõt on umbes 1/3 võrra suurem turjakõrgusest.
Kõht : Äärmiselt sügavad kubemed.

SABA :
Kõrgele kinnitunud, kannaliigesteni ulatuv või vaid veidi pikem. Tüvest lai ja tipu suunas ahenev. Rahulikus olekus sirgena allapoole suunduv ja erutatud olekus ülespoole suunatud sabatipuga kaarduv. Saba ei tohi tõusta kõrgemale seljajoonest.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Esijalad on sirged, tugevad ja teineteise suhtes laia asetusega. Tugevate luudega.
Õlad ja õlavarred : Õlad ja õlavarred on veidi kaldus.
Rasked ja lihaselised.
Küünarnukid : Küünarnukid on kerega paralleelsed.
Kämblad : Kämblad on sirged.

TAGAJÄSEMED :
Laiad ja lihaselised.
Sääred : Sääred on hästi arenenud.
Pöiad : Hästi arenenud kannaliigesed, pöiad on laia asetusega seismisel ning sirged liikudes.

KÄPAD :
Suured ja ümarad. Varbad on hästi kumerad. Küüned on mustad.

LIIKUMINE :
Jõuline, väsimatu ja ulatusliku sammupikkusega.

KARVKATE
KARV : Lühike, liibuv, mitte liiga peene struktuuriga turjal, kaelal ja seljal.

VÄRVUS :
Aprikoos-pruun, hõbe-pruun, hirvepunane või tumepruuni vöödiline. Kõikide variantide juures peavad koon, silmad ja nina olema mustad ning silmad mustaga ümbritsetud, kusjuures must levib silmade vahelt ülespoole.
Märksõnad:

Tagasi