Hall norra põdrakoer

Hall norra pődrakoer on pärit Norrast, kus ta oli ja on kasutusel juba üle tuhande aasta jahikoerana, peamiselt pődra- aga ka karujahil.

Iseloomult on kartmatu, julge ja töökas.Väga ustav oma peremehele, rahulik ja sőbraliku iseloomuga, ka laste ja teiste koertega saab ta hästi läbi. Tal on ka tugevalt arenenud kaitseinstinktid. Vőőraste suhtes on ta pisut umbusklik.

Halli norra pődrakoera karvkate on tihe, paks, keskmise pikkusega ja karm, värvuselt hallides toonides. Turjakőrgus on neil 49-52 cm, kaal 18-27 kg.

Tõustandard

PÄRITOLU: Norra

KASUTUS: Jahikoer põtrade küttimiseks

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 2
Põhjamaised jahikoerad.
Töökatsetega vaid Põhjamaades (Rootsi, Norra, Soome).

ÜLDMULJE :
Üks tüüpiline spits. Kompaktne ja lühike kere, ruudukujuline kehaehitus. Nõtke, hästi rühika kaelaga.
Püstised kõrvad. Tihe ja rikkalik karvkate, kuid mitte ülemäära pikk karv. Saba keerdub tihedalt selja kohale.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Ruudukujuline kehaehitus.
Koonuosa ja koljuosa on sama pikkusega.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Kartmatu, energiline ja vapper.

PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Kiilukujuline, kõrvade vahelt suhteliselt lai. Kuiv.
Üleminek laubalt koonule : Märgatav, kuid mitte järsk.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must.
Koon : Nii pealt- kui ka külgvaates ühtlaselt ahenev.
Ninaselg on sirge.
Mokad : Tihedalt liibuvad.
Lõuad / Hambad : Kääritaoline hambumus.
Täiskomplektne hammastik.
Silmad : Mitte pungis, värvilt tumepruunid.
Kõrvad : Kõrge asetusega, tugevad ja püstised, suhteliselt väikesed. Veidi pikemad laiusest tüveosas, teravatipulised ja hästi liikuvad.

KAEL :
Keskmise pikkusega, tugev, rühikas, ilma lõdva kaelanahata.

KERE :
Tugev, lühikese konstruktsiooniga.
Ülajoon : Sirge turjast kuni sabani.
Turi : Hästi arenenud.
Selg : Tugev, lihaseline ja sirge.
Nimme (lanne) : Hästi arenenud.
Laudjas : Tugev ja lai.
Rindkere : Lai ja sügav, hästi kaardunud roietega.
Kõht : Kergelt üles tõmmatud.

SABA :
Kõrge asetusega, jäme. Suhteliselt lühike. Kaetud tiheda koheva karvaga, mis ei moodusta sabavimplit. Tihedalt selja keskjoone kohale keerduv, ei pöördu kummalegi puusa küljele. Täiskasvanud koera sabatippu ei ole võimalik sirgeks tõmmata.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Tugevad ja soonilised, kindlad.
Õlad : Kaldus asetusega.
Õlavarred : Mõõdukalt kaldus.
Küünarnukid : Hästi liibuvad, mitte sisse- ega väljapööratud.
Küünarvarred : Sirged nii eest kui ka küljelt vaadates.
Kämblad : Eeestvaates sirged, küljelt vaadates mõõduka kaldega.
Esikäpad : Üsna väikesed, kompaktsed ja mitte välja pööratud varvastega.

TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Tugevad, kuivad ja lihaselised. Tagantvaates paralleelsed. Mõõdukalt nurgitunud.
Reied : Lihaselised ja laiad.
Põlveliigesed : Mõõdukalt nurgitunud.
Sääred : Keskmise pikkusega.
Kannaliigesed : Mõõdukalt nurgitunud.
Pöiad : Küljelt vaadates ei või asetseda tagapool sabatüve kinnitusjoont.
Tagakäpad: Üsna väikesed. Ovaalse kujuga, kompaktsed, ettepoole suunatud varvastega.

LIIKUMINE :
Kerge ja väsimatu. Nii eest kui tagant vaadates paralleelne.

NAHK :
Tihke, ilma laubavoltideta peas.

KARVKATE
KARV : Keskmise pikkusega; tihe, karm, rikkalik kattekarv on ilma laineteta. Peas ja jalgade esipoolel on karv lühike ja sile; pikem on see kaelal, reite ja jalgade tagapoolel ning sabas. Pehme alusvill.

VÄRVUS : Hall, erinevate värvitoonidega. Värvus moodustub kattekarva mustadest tippudest. Heledam on
see rinnal, kõhul, jalgadel ja sabatüve piirkonnas, saba alapoolel ning nn „valjasrakmete“ joonises. Valjad
moodustuvad umbes 5 cm laiusest ja turjalt küünarnukkideni sirgelt alla kulgevast heledamast vöödist,
kus osas kattekarval ei tohi olla musti karvatippusid. Kõrvad ja koonu eesmine osa on tumedad (tume mask).
Maski juurde kuulub ka tume triip, mis kulgeb silmanurgast kõrvatüveni. Alusvill on helehall.

SUURUS :
Turjakõrgus :
isased : ideaalsuurus 52 cm
emased : ideaalsuurus 49 cm