01 Oktoober 2009
Reedel otsustas Haapsalu volikogu luua lemmikloomade register ning muuta koerte ja kasside kiibistamine peatselt kohustuslikuks, kirjutab Lääne Elu.
„Eesmärk on Haapsalu linnas registreeritud lemmikloomade üle arvestuse pidamine, lemmikloomade kohta info kogumine ja selle väljastamine, linnas registreeritud järelevalveta lemmikloomade omanike kiire leidmine ja lemmiklooma tagastamine omanikule,” põhjendas aselinnapea Aivar Sein registri loomise vajalikkust. Haapsalu koeraomanikud peavad oma lemmikud kiibistama 2011. aasta 1. jaanuariks. Kasside kiibistamise viimane tähtaeg on 2013. aasta
1. jaanuar. Looma naha alla pandav kiip on soovituslik, kuid mitte kohustuslik neile kassidele, kes elavad vaid piiratud alal ega pääse avalikku kohta. Kõik koerad peavad olema kiibistatud. „Kuna ei ole päris normaalne koerte pidamine ainult siseruumides,” selgitas Sein.
Aselinnapea sõnul pole linnal praegu teavet, kui palju lemmikloomi Haapsalus on kiibistatud. „Praegu registreeritakse lemmikloomad (peamiselt koerad) paberkandjal þurnaalis ja loomaomanikule antakse metallist numbrimärk looma identifitseerimiseks,” ütles ta.
Tõulooma ostvate omanike lemmikud on juba kiibistatud ja paljud haapsallased on lasknud arstil loomale kiibi paigaldada ise ilma registreerimisnõudeta. Loomaarstid näevad üle–eestilisest veebipõhisest registrist juba praegu, millised lemmikud elavad Haapsalus. Eesti väikeloomade seltsi esindaja sõnul on lemmikloomade kiibistamine praegu kohustuslik vaid Tallinnas ja Pärnus ning Harku ja Saue vallas.
Loomaarsti juures kiibi paigaldamise eest maksab looma omanik. Haapsalu vetapteegi loomaarsti Reena Nuiamäe sõnul maksab kiibistamine 450 krooni. Hinnas on kiip, kiibi paigaldamine ja üle–eestilise veebipõhise lemmikloomaregistri haldamise tasu. Viimane maksab 180 krooni.
Kiip on riisitera suurune ja see süstitakse looma turjale naha alla kindlasse kohta, et vajadusel leiaks kiibi kontrollija selle lihtsalt üles. Kontrollseade saab kiibilt numbrikombinatsiooni, mille põhjal leiab veebist nii looma kui ka tema omaniku andmed.
Nuiamäe sõnul taluvad loomad kiibi paigaldamist erinevalt. „Mõni ei pane tähelegi, mõni punnib vastu. Suuri probleeme ei teki,” ütles ta.
Haapsalu tänavail hulkuvate lemmikloomade kohta ütles Nuiamäe, et enamik koeri on pigem omanikuga loomad, kuid suur osa kasse on omanikuta.
Kiibistamata jätmise korral saab loomaomanikku karistada kuni 100 trahviühiku suuruse summaga. Kui eeskirja rikkumine põhjustab varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse summaga. Üks trahviühik on 60 krooni.
Haapsalu volikogu ajakohastas ka koerte ja kasside pidamise eeskirja. Seni kehtinud eeskiri on valminud 2003. aastal. Täpsemalt saab eeskirja kohta lugeda Haapsalu linna veebilehelt.
Tagasi
