Gordoni setterGordoni setterid on koerad, kes vőluvad nii oma välimuse kui iseloomuga. Nad on jalustrabavalt truud ning intelligentsed, samas aga lőbusad ja energilised koerad. Kőikidest setteritőugudest on gordonid kőige raskema kondiga, kuid siingi on oluline erinevus kahe tüübi – jahi- ning näitusetüübi – vahel.
Jahitüüp on ka gordonite puhul säilinud kergema kondi, pea ja väiksema karvakattega tüübina, samas kui näitusetüüp areneb jätkuvalt aina raskemaks ja rikkalikuma karvakattega koeraks.

Esimesed teated gordoni setteritele sarnanevatest koertest pärinevad 16.saj, kui mőnedes Inglise ja Shoti kroonikates on ära märgitud black&tan setter. Esimene ametlik tőustandard koostati 1891.a-l “Gordon Club’I” poolt. Aretusematerjalina on kasutatud verekoera, collie, inglise ja iiri setterite verd, lähtematerjaliks peetakse vanu inglise musti linnukoeri ja hispaania brakke.

Gordonite edu näituseringis on jäänud iiri setteri varju, samas on aga nende edukus näituseringis aasta-aastalt aina kasvanud. Ajaloost on huvitavaks faktiks see, et esimese Inglismaal peetud koeranäituse vőitis gordoni setter nimega “Dandie” ning Ameerikas TSA (Tennessee Sportsmen’s Association) pooltpeetud esimese field trial’I (jahi-vőistlus) 1874.a-l vőitis samuti gordon setter (“Knight”).

Jahikoertena peetakse gordoneid koerteks, kes teevad mida iganes, et olla oma peremehele meele järgi.

Eestis ei ole hetkel kuigi palju gordoni settereid, siiani on sündinud vaid üks kohalik pesakond, kuid tasahaaval on ka gordonid endale pooldajaid kogunud.

Tekst: Eesti Setterite Klubi

Tõustandard

PÄRITOLU: Suurbritannia

KASUTUS: Seisukoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 7
Seisukoerad
Alarühm 2.2
Briti ja Iiri seisukoerad; Setter.
Töökatsetega.

ÜLDMULJE :
Stiilne koer, kellel on elegantselt sujuvad kontuurjooned.
Tugev ja vastupidav kehaehitus on väärt võrdlust jahiratsutamisel kasutatava hobusega. Igas suhtes
tasakaalustatud proportsioonidega.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Intelligentne, suure töövõimega ja väärikas. Vapper, avatud suhtumisega ja sõbralikult leebusele kalduv.

PEA :
Pigem sügav kui lai. Vahemaa kuklakühmust laubalõikeni on pikem kui vahemaa laubalõikest kuni ninapeeglini.
Kuiva ehitusega silmade ümbrus.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Veidi kumerduv, kõige laiem kõrvade vahelt.
Koonuosast märgatavalt laiem ja piisavalt ruumikas ajukolju osaga.
Üleminek laubalt koonule : Markantselt arenenud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Suur, lai, hästi avatud ninasõõrmetega ja must.
Koon : Pikk ja peaaegu paralleelsete piirjoontega, mitte kerge ega teravatipuline. Koonu sügavus ei ole niisama suur kui selle pikkus.
Mokad : Mitte lõdvalt rippuvad, samas siiski selgelt väljendunud.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõualuud perfektse, korrapärase ja täiskomplektse hammastikuga. Kääritaoline
hambumus, s.t ülemised lõikehambad katavad vahet jätmata alumisi ning hambad väljuvad lõualuust otse.
Põsed : Põsed on niivõrd väljendunud, kui pea üldine kuivus seda võimaldab.

Silmad : Silmad on tumepruunid, hästi ilmekad. Mitte sügaval asetsevad ega ka välja pungituvad, asetsevad
suhteliselt madalal kulmude all, pilk on terane ja ilme on intelligentne.
Kõrvad : Keskmise suurusega, õhukesed. Madala asetusega ja tihedalt pea külgedele liibuvad.

KAEL :
Pikk, kuiv, kaardunud, ilma kurgualuse nahalotita.

KERE :
Mõõduka pikkusega.
Nimme (lanne) : Lai, kergelt kumerdunud.
Rindkere : Mitte liiga lai. Hea sügavusega ja hästi kumerdunud roietega. Kaugele ulatuvad tagumised roided.

SABA :
Sirge või kergelt saabeljas, mitte pikem kui kandadeni ulatuv. Saba hoiak on horisontaalne või allpool seljajoont.
Tüveosas jäme ja ühtlaselt ahenev peene tipu suunas.
Vimplitaoline karvanarmastus algab sabatüve lähedalt, see on pikk, sirge ning lüheneb sabaotsa suunas.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Esijalad on lamedate luudega, sirged ja tugevad.
Õlad : Labaluud on pikad, tahasuunas hästi kaldus, laiade ja lamedatena liibuvad tihedalt kerele, õlad ei ole ülekoormatud.
Küünarnukid : Hästi kerele liibuvad ja seda tugevasti toestavad.
Kämblad : Püstised.

TAGAJÄSEMED :
Tagajalad on puusadest kuni kandadeni hästi pikad, laiad ja lihaselised. Kandadest päkkadeni on lühikesed ja tugevad. Pöiad on kannast maani sirged. Vaagnaluu on peaaegu horisontaalne.
Põlved: Hästi arenenud.

KÄPAD :
Ovaalsed, kompaktsed, hästi kumerdunud varvastega, rikkaliku karvaga varvaste vahel. Käpapadjanid on hästi
polsterdatud, paksud päkad.

LIIKUMINE :
Ühtlane, vaba ja paralleelne, tugeva tagajalgade tõukega.

KARVKATE:
KARV:
Peas, jalgade esiosas ja kõrvaotstes on karv lühike ja peen; ülejäänud kehaosades on karv mõõduka pikkusega, sile ja lainete ning kiharateta. Kõrvade ülaosas on karvanarmastus pikk ja siidine; jalgade tagaosas pikk, peen, sile ja sirge, kõhualune narmastus ulatub rinna alla ja kaelaalusesse. Karv peab olema võimalikult lainete või lokkideta.

VÄRVUS :
Sügavatooniline läikiv süsimust, ilma roostepruuni varjundita, säravatooniliste pähkelpruunide või punaste
piirdemärgistega. Lubatud on mustaga varjutatud varbad ja must vööt alalõual. Piirgemärgised on järgmised :
Kaks selgepiirilist täppi silmade kohal mitte suuremad kui 2 cm (3/4 tolli) diameetriga.
Koonu külgedel, kuid mitte üle koonutüve ulatuvalt, altpoolt selgepiiriliselt lõua ühelt poolelt teisele ulatudes. Nii kurgualuses kui ka eesrinnal kaks suurt, selgepiiriliselt eristunud laiku.
Esijalgade sisepinnad, reite sisepinnad, põlveliigesed eestpoolt ning edasi kandade ja varvasteni ka jala
välispinnad.
Esijalgade tagapoolel kuni küünarnukkideni ja esipoolel kuni randmeteni või veidi kõrgemale.
Päraku ümbrus.
Lubatud on hästi pisike valge täpp rinnal. Muud värvid ei ole lubatud.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus : Isased 66 cm (26 tolli).
Emased 62 cm (24 ½ tolli).
Kehakaal : Isased 29.5 kg (65 naela).
Emased 25.5 kg (56 naela).
Märksõnad:

Tagasi