Laupäeval kella 11.30 paiku ründas rihma otsas suur kaukaaslase suurune heledamat pruunikas-beeþi värvi koer Kivimäel Jannseni bussipeatuses agressiivselt taksikoera. Koera omanik on teadmata ja kui keegi teab või on näinud kirjeldusele vastavat koera Jannseni kandis või juhtus õnnetust pealt nägema, siis oleksin igasuguse info eest väga tänulik! (50 94 634, Liis)

Seisin oma kahe musta taksiga Jannseni bussipeatuses (boksis sees), kui järsku ilmus nurga tagant suur kaukaaslase-mõõtu koer koos oma kõhetu ca 70-75 aasta vanuse peremehega. Koer astus paviljoni sisse ja krahmas hambusse ühe mu tagumise seina äärde põgenenud taksidest. Üks taks pääses küll hammaste vahelt, aga jäi rihmapidi koerakeerisesse kinni, teine oli suurel koeral hambus ja koer raputas teda korralikult. Peremees ise oli vanust arvestades oma koera suhtes täiesti jõuetu, koer tõmbas ta nägupidi bussipaviljoni vastu nii, et mees lõpetas pikali sõiduteel maas ja verise näoga. Õnneks suutis ta oma koera vähemalt niipalju rihmast hoida, et suur koer taksiga päris keset sõiduteed ei saanud putkata. Üritasin elueest Poissi tema hammaste vahelt lahti saada ja kangutasin suure koera hambaid mis jaksasin, tulemuseks siis mina, koer ja peremees siruli keset teed ja taks endiselt koeral hambus. Lõpuks peale paariminutilist maadlemist vaatasin, et Poiss seisab mu selja taga, koer aga hoiab endiselt hambaid väga kramplikult kinni. Ja vaatasin - oh sa poiss! - koer on haaranud taksi asemel hambusse mu arvutikoti klapi! Siiani mõtlen milline õnn, et just seekord oli mul kott risti üle õla. Vastasel juhul oleks võinud kompensatsioonihammustuseks olla minu puusakont või midagi veel hullemat. Hirmus mõeldagi!

Koer sai Poisi küljest lahti kangutatud ja omaniku aitasid teised peatuses seisnud inimesed asfaldilt üles. Mehel oli ikka nägu täiesti verine, ta oli ilmselt ise ka väga suures ðokis ja jalutas suurest ehmatusest edasi nagu poleks midagi juhtunud, ma ise mõtlesin sellel hetkel ka ainult sellele kas Poisiga on ikka kõik korras ja unustasin mehe nime küsida. Poisil oli selja peal suur hambajälg ja esialgu lootsin, et sellega asi piirdub, aga siis nägin paistes ja lõhkist kõhtu...

Suur suur aitäh ühele prillidega noorele meesterahvale, kes koos mu sõbrannaga aitasid Nublu sealt koerakeerisest välja - muidu oleks olnud võib-olla kaks puretud koera

Läksin siis Nublu ja Poisiga bussi peale ja sõitsin ruttu mõne peatuse edasi Valdeku kliinikusse, kus vastutulelikud arstid Poisi kiirelt üle vaatasid ja Maksi kliinikusse edasi saatsid.

Maksis viidi Poiss ruttu opile, tuli välja, et ta on kaotanud palju verd ja samuti oli tal song, mille arstid kohe ära opereerisid. Kell 5 õhtul oli Poiss kodus, küll väga uimane, aga siiski elus ja kokku lapitud.

Loodan väga leida üles koera peremehe. Olen uurinud ja see teema on ikka väga tõsine ja aktuaalne. Küsisin Maksi veterinaarilt sarnaste juhtumite kohta ja väga kurva näoga ütles ka tema, et need juhtumised on kahjuks palju tihedamad, kui nad sooviksid

Olen väga tänulik, kui sarnased juhtumid läbi elanud ja selle kurva teemaga lähedalt kokku puutunud loomasõbrad/-omanikud võtaksid minuga kiirelt ühendust e-maili aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. või helistaksid telefoninumbrile 50 94 634.

Liis