Olen kohe täitsa hädas sellega et koer just minu ja lapsega teeb nii. Ja kui ta nagu hammustab siis tundub et ta nagu teeb seda mängides mitte et kuri oleks. Aga kui ma teda keelan ja kurja häälega ei tohi ütlen siis sellest saab ta nagu hoogu juurde ja järjest rohkem ründama hakkab. Aga mehega ta nii ei käitu. Ma ei oska enam õigesti käituda. Küll siin soovitaakse et löö vastu nina aga no käsi ei tõuse väga looma lööma. Igasugune hea nõu oleks abiks. Niipalju veel meie kohta et on õuekoer ja temast tuleb väga suur loom. Sellepärast kardangi väga et see jääbki ta harjumuseks.

Löömine ei pruugi aidata, vaid võib tekitada muid probleeme. Siin samas lehel on artiklite alla ja ka koerakuulaja teema all selle kohta ka infot. Kindlasti tasuks koeraga ka kooli minna, eriti kui temast on kasvamas suur koer (kui ta suureks on kasvanud, on temaga palju raskem toime tulla).

kodus on ka võimalik õpetada .käega ei tohi lüüa! hiljem võib kätt hammustada võta ntx ajaleht ja keera rulli ja löö õrnalt vastu nina minu koeral oli sama komme ka vast 3 kuud kuid ta on mini koer.rippus mul hommikumantlil ja nüüd on see auke täis:( kuid enam ta selline ei ole siis kui jooksen siis tuleb suure tuhinaga ja hakkab näksama.õpeta siis maiususega kui hammustad siis ütle väga kõvasti ei tohi!! ja kui istub siis anna maius.ostge ntx maiuse kotike ja muudgui käi sellega lõpuks siis näeb et see on keelatud:cheer:

Võtmesõnaks on siiski karjajuhi staatus, ükskõik missugust kasvatusmeetodit kasutad (koerakuulaja meetod või mõni muu).
Koer peab teadma oma kohta karjas, ning seda aksepteerima. Löömine ei ole koera silmis "väärikas"

Koera jaoks on ka negatiivne tähelepanu (ärritumine, füüsiline kontakt) ikkagi tähelepanu, seega on ta mingis mõttes oma tegevuse eest preemiat saanud. Sügelevate kikkudega kutsad aga lihtsalt jälgivad oma instinkte ega ole sugugi pahatahtlikud.

Iga kord kui koer midagi sobimatut närib, peaksite teda küll keelama, ent koha ka mingi alternatiivse tegevuse vastu pakkuma, mis teda huvitada võiks. Näiteks kui ta üritab jälle riietesse karata, ütle "EI" ning anna talle põnev närimislelu, millega ta iseseisvalt mütata saaks.

Abikaasat ei näri ta arvatavasti seetõttu, et näeb temas karja liidrit. Arvatavasti olete ise tahtmatult saatnud välja signaale, et allute oma koerakesele.

Ainuõige meetod selles olukorrast edualt välja tulla ja kenaks koosluseks kasvada oleks tõesti järgida nelja lihtsat reeglit, mida koerakuulajad soovitavad.

Kui tahad saada kõiki vastuseid hõlpsasti ja kohe, loe läbi Jan Fenneli raamat "Koerakuulaja".

EDU!

nüüd siis kutsu meil 4 kuune ja olukord pole põrmugi muutunud. hullem näriline kui hamster seelikud mul kõik ribadeks. aga samas kui kõik himutasid et sellest tuleb kuri koer siis meie oma ei näita mingit kurjust välja (õnneks). lastel käivad sõbrad külas ja nädala vahetuel nii mõnigi tutav hüpab läbi ja neid kõiki võtab ta sõbralikult vastu. Ainuke probleem on riiete närimine just minul ja lastel:angry:

Kunagi jooksis väga hea sari Kanal 2-s, kui võimalik, tasub vaadata, "Nurjatud koerad", koerapsühholoogi tööst. Otsest nõu anda ei oska, ise kunagi karistasin hammustajast koerahakatist turjast sakutamisega, peale karistamist õpetasin- kiitsin- premeerisin. Karistamise puhul on oluline, et koer aru saaks, mille eest see on. Samuti on oluline, et talle pakutaks lubatud alternatiivset tegevust ja positiivsed kogemused oleksid ülekaalus ja et karistamine ei alandaks koera eneseväärikust (vähemalt minu exhammustaja puhul oli see ülioluline). Võib- olla aitaks ka pahategija isoleerimine vms., kõik koerad on erinevad, eks see õige lahendus tuleb endal leida. Kas tal mänguasju on piisavalt? Ja vana tõde- parim koer on väsinud koer. Pikad jalutuskäigud, õpetamine, mängimine kindlasti aitab kaasa.

Ma arvan, et need ulakused on mööduvad. Meenub kohe kuidas minu koer kutsikana üritas mu juukseid rabada ja see oli päris valus
Soovin vaid kindlat meelt Ja tähelepanu mujale juhtimist, kui riided nii njämmad tunduvad.

Tuttav lugu, hambad hakkavad vahetuma ja kõik mis ette jääb on vaja närida samuti närib ja ründab ta igavusest.
Mänguasjad mis pidevalt simaall vedelevad muutuvad igavaks, pane mõned neist kappi ära ja anna näiteks nädala pärast ükshaaval kätte.
Kuna närimisvajadus talle jääb ka siis kui sa teda keelad, siis anna talle aeg-ajalt nt. porgandit närida (koertele väga kasulik).
Kui sa teda keelad, siis leia talle alati mingi alternatiiv tegevus.
Osta omale nt. ehituspoest suured tugevad kindad, alla pane veel mõned kindad, ja siis müra temaga. Las närib aga õpeta talle ka seda, et kui kinnast käes ei ole, siis mängu ei ole ja hammustada ei tohi.
Kui koer on ülemeelik ning sind üldse ei kuula, siis:
Katseta veepritsiga, minu omale mõjub hästi, muidugi ole ettevaatlik, et ta pärast vett kartma ei hakkaks (oleneb kutsikast, mõni on arema loomuga.) Samuti mõjub hästi maast lahti tõstmine ja natuke süles hoidmine (näitab koerale, et sina oled temast tugevam. Sülle tõstmise harjutamine on ka tulevikus väga kasulik - saad teda nt arsti juures lauale tõsta jne). Ja siis veel niipalju, et kui kutsikas muutub väga üeannetuks, siis mine temaga jalutama, ja jaluta niipalju, et ta täiesti ära väsiks, kui ta näeb, et tema enam ei jõua aga sina jõuad, siis tekib temas sinu vastu respekt ja sul on temaga kergem puid-maid jagada.
ja siis veel seda ka, et püüa teda teiste u. sama suurte ja vanade koertega kokku lasta. Las mürab ja mängib, pärast on sul tükk aega kodus hea koer .