|
Soovin hinnangut juhatuselt ja volikogult 13 aastat tagasi toimunud EKL juhatuse poolt
katkestatud töölepingule düsplaasia hindaja Lembit Pihkvaga.
Minu hinnangul oli tegemist ebalojaalse ja selgrootu käitumisega oma töötaja suhtes, kes täitis oma
tööülesandeid laitmatult 10 aasta vältel ja tõi ka EKL-le tulu kümnetes tuhandetes.
EKL juhatus põhjendas oma äkilist otsust VTA-lt tulnud ettekirjutuse täitmisega ja teab kust veel
saabunud käskudega, kelledele EKL pidi alluma.
Minu järelepärimisele VTA-lt tuli selgesõnaline vastus- tsiteerin- VTA ettepanek ei ole EKL-le siduv,
kuivõrd EKL-il ei ole seadusest tulenevalt kohustust sellist ettepanekut täita ning VTA ei saa rakendada
EKL suhtes sunnivahendeid.
Järelepärimisele FCI peakontorist tuli vastuseks, et düsplaasiahindaja ei pea omama veterinaarset haridust
ega tegevuslitsentsi, vaid olema läbinud vastava koolituse ja omama düsplaasia hindaja kvalifikatsioonile
vastavat tunnistust. Hindaja kasutamine on rahvusliku kenneli oma otsus. Siit küsimus- kas EKL juhatus
ikka tutvus nende dokumentidega või ei saanud esitatust aru? Siit ka järgnev küsimus- kas EKL on
veterinaarteenust osutav asutus ja sellest tulenevalt võivad inimesed sinna loomahaigustega ravile tulla?
Kas kõigil EKL-i töötajatel on veterinaartegevuse litsents?
Kogu pöördumise mõte on selles, miks jäeti oma töötaja abita, miks ei vaevutud kaitsma EKL staatust
iseseisva organisatsioonina. Minu poolt esitatud mõistlik kompromissettepanek hüljati üleolevalt ja
ähvardati ettetuleva kohtukaasuse korral relvastuda advokaatidega kulusid säästmata.
Kas see mädapunn jääb EKL palgele jäädavalt või on see veel kõrvaldatav? Ootan Teilt objektiivset
hinnangut, mitte taaskordset nõrgema isiku tümitamist, endal häbinägu ees.
Lembit Pihkva
28.11.2019
P.s. edastage minu palav tervitus Kärdi Maretile!
Kennelliidust tõde ei leia.
Eesti Põhiseaduse 100.ndal aastapäeval on põhjust viidata konkreetsele juhtumile inimõiguste
rikkumisest EKL-i poolt. 2006.a. novembris esitas Väikeloomaarstide Selts kaebuse Politseiametile
ja VTA-le düsplaasiahindaja L.Pihkva õigusvastasele tegevusele EKL-i juures veterinaartegevusloa
puudumise tõttu. L.Pihkva oli sooritanud kursused Rahvusvahelise Koeraaretuse Föderatsiooni
(FCI) juhtivspetsialisti juhatusel ja omandanud vastava sertifikaadi, mille alusel EKL sõlmis
töölepingu 1996.aastal, kusjuures polnud nõutav vet.tegevusluba, mida on kinnitanud FCI toona ja
ka 2006.aastal tehtud järelepärimisel. 2006.a. novembris katkestas EKL töölepingu L.Pihkvaga
ennetähtaegselt ja päevapealt, viidates VTA-lt saadud käsule. Politseiamet omakorda algatas
väärteomenetluse, arestis L.Pihkva arveldusarve ähvardades ülikopsaka trahvinõudega. Soovisin
EKL-ilt tuge täiendavateks järelepärimisteks VTA-lt ja FCI-lt, millest otsustavalt keelduti, puudus
igasugune soov aidata 10 aastat EKL-i heals tööd teinud ja neile ka arvestatavat sissetulekut
teeninud inimesele. 1997.a. autasustas EKL L.Pihkvat Suure hõbemärgiga düsplaasiauuringute
arendamise eest Eestis. L.Pihkva tegi ise järelepärimised VTA-le ja FCI-le. FCI eitas
veterinaariadiplomi ja -tegevusloa nõuet- vajalik on düsplaasia hindaja sertifikaat. VTA vastuses oli
tunnistus, et VTA-l puudub õigus sekkuda EKL-i tegevusse. Peale vastavate dokumentide esitamist
olnuks EKL-l alus esitada vaie politseile uurimise lõpetamiseks, mida aga EKL ei soovinud teha.
Seega pöördus L.Pihkva kohtusse Politseiameti vastu oma arve vabastamiseks. Kohus ei suutnud
teha vahet aretusuuringute ja veterinaartegevuse vahel- seega määrati L.Pihkvale väärteo eest
karistus ja rahatrahv. 16.nov. 2019.a. tähistas EKL suurejooneliselt 30.ndat aastapäeva Laitse
Graniitvillas. Üllataval kombel esitati kutse ka L.Pihkvale- esimene kontakt üle 10 aasta. Kutse
äratas mälestusi ja ka küsimuse- kuhu jäi õiglus? L.Pihkva esitas EKL-le ametliku avalduse 13
aastat tagasi toimunud ebaõiglase kohtlemise arutamiseks ja heastamiseks. Lisasin ka ammendavad
dokumendid , aitamaks sündmuste taastamist. Poole aasta jooksul sai L.Pihkva 3-4 meili, kus lubati
lahendusi. 11.juunil 2020 juhatuse koosolekul väideti, et EKL-l tolleaegseid dokumente pole alles ja
eelmiste juhatuste otsustele hinnangut ei anta. Kas „väikesel inimesel” ongi võimalik õiglusele
suurema organisatsiooni vastu!?
Vaata ka „SL Õhtuleht” 05.november 2007 „Väikeloomaarstide Selts on nördinud...”
|
