Tere,
mul on 6 kuune isane koer , terjer ja ta on küll kokku puutunud teiste koertega , aga kui tänaval näeb uusi koeri - vahet pole suured või väikesed - haugub ta meeletult- kiljub hinge tõmbab kinni- tirib - turi on pysti, isegi juba vahtu tuli suust - ta oli nagu shokis... vorst ei aita ega sink ....ise olen rahulikuks jäänud võtnud lihtsalt teise suuna kuni võõras koer silmapiirilt kaob, Muidu on koer vaga hea iseloomuga - ei pissi tuppa, ei näri- ei hammusta on sõbralik lastega ja kassidega ja koertega- keda ta tunneb ....
koolis pole me käinud veel - ilmselt ta hauguks seal endal hinge kinni ....
mida soovitate....

Alguses ilmselt ei ole sellist probleemi olnud, kuidas ta muidu teiste koertega tuttavaks oleks saanud? See, kui Te rahulikuks jääte ja teise suuna võtate, võib olla antud olukorras õige käitumine, vähemalt ei tee olukorda halvemaks, küll aga tähendab agressiivselt käituvale koerale vorsti pakkumine otseselt sellise käitumise premeerimist.
Millal me kasutame maiust? Siis, kui me tahame koerale meile soovitavat käitumist õpetada või kinnistada. Tõsi, võib kasutada antud olukordades toiduga tähelepanu eemalejuhtimist, aga see eeldab väga suurt täpsust, et see toimuks ENNE, kui need ebasoovitavad käitumise nähud ilmnevad. Üldiselt tasuks järele mõelda, milliseid signaale koerale antakse, kui on teisi pereliikmeid, kes koeraga tegelevad, siis ka nendega arutada. Kõige tüüpilisem viga, mida koeraomanikud teevad, Teie küll selle kirjutise põhjal mitte, on see, et koera hakatakse patsutama, silitama, nännutama , kujutledes arvatavasti, et see peaks rahustama, tegelikult loeb koer sellest välja tunnustuse.
Mingil määral võiks aidata tõenäoliselt, kui Te kasutate selle vorsti ja palju kiitust ära koera õpetamiseks, st., et ta omandaks mingid käsklused nt. "istu", "kõrval" jms., et ta teaks, mida Te temalt reaalselt ootate, kui tänaval liigute, ühtlasi tugevdab koeraga tegelemine omavahelist kontakti, samuti tuleks palju kiita ja tunnustada kõiki positiivseid koerakontakte, ka olemasolevaid. Ja kuigi meil propageeritakse koerte halva käitumise ignoreerimist, siis reaalsus on selline, et tegelikult on neid hästi käituvaid koeri tutvustatud mõistetega nagu "ei tohi" jms. ja vajadusel maa peale toodud.
Kuna tegemist on terjeriga, siis paratamatult tuleb tema algupära arvestades sotsialiseerimisele ja sõnakuulmisele rohkem rõhku panna kui mõne teise tõu puhul, samuti võib tegemist olla kõrge energiatasemega koeraga, kelle liikumis- ja tegevusvajadus tavapärasest suurem.
Kaelarihma asemel võiks proovida trakse, need ei tõmba koeral kõri kinni, kui ta kisama kukub ja mingeid näpunäiteid kasvatamiseks peaks saama kasvatajalt.
Kool võib olla sellises olukorras otseselt ei aita, küll kuluks ilmselt ära mõne asjatundliku treeneri nõuanded ja individuaalne konsultatsioon. Võib- olla leiate internetiavarustest mõne vilunuma terjeriinimese ka, kes selliseid tegelasi rohkem pidanud on.
Lugeda soovitaks Cesar Millan "Koeralausuja" ja Hallgren "Minu parim sõber"(?).