Tere,

mul on ühe aastane beagle poiss Jack, kes ei taha üksi kodus olla. Alguses kui võtsime Jacki lasime tal omaette eraldi toas olla kui meid kodus ei olnud aga siis tekkisid pahandused ja ta kippus tapeedi kallale. Koera kasvataja soovitas puuri. Nüüd on ta meil puuris juba üle poole aasta kui meid kodus ei ole. Üldjuhul ta pikki perioode üksi ei pea olema. Maksimaalselt 4 tundi, tavaliselt isegi vähem.

Nüüd ükspäev panime kaamera filmima, et vaadata, mis ta teeb kui ta üksi on. Vaatepilt oli kurb ja õudne. Terve see aeg ta ainult rahmeldas, kraapis puuri põhja, pissis ja sõi selle ise kohe ära. Lisaks niuksub ulub ja hingeldab kõvasti.

Kas kellegil on kogemusi, mis me saaks teha?

Puuris on jooginõu ja mänguasjad. Oleme kaks korda proovinud ka talle pesa panna aga selle ta hakib täiesti väikesteks tükkideks. Koju tulles on puur lausa teises kohas tänu tema mürgeldamisele.

Palun abi!

Kas ta muidu puuri peab enda pesaks ja on niisama ka seal või ainult siis kui kedagi kodus pole?

Tere! Selle käitumise nimi on üksindusahistus. Selle kohta on netis materjali küll,aga parem on kindlasti pöörduda mõne koerte psüühikat tundva spetsialisti poole. Koolitajad oskavad ehk aidata ja ka feromoonidega vidinast oleks natuke ehk kasu (see eritab õhku koerale rahustavalt mõjuvaid feromoone.Samasuguseid aineid eritab ka koeraema kutsikate imetamise aegu.).Samuti tasub järgi mõelda,kui palju saab koer aktiivset tegevust (ka ajutööd).Beagle on väga aktiivne tõug ja tahab palju tegelemist ning inimesega olemist. Kindlasti seisab teil eest pikk ja töörohke aeg,et koera vähehaaval rahulikumaks muuta. Soovin teile palju head tahet ja kannatlikkust koerakese aitamiseks!