Tean, et seda teemat on siin juba korduvalt lahatud, kuid ehk oskab ja viitsib keegi siiski veel nõu anda ...
Mul on nii armas, tore, sõbralik, aktiivne ... jne ... 5 aastane labradori poiss, mu tõeline silmarõõm ... aga ... aga kahjuks vaid minu silmarõõm ...

Elan Tallinnas eramajade rajoonis ja minu 6 lähinaabrist 3 on oma arvamust minu koerast avaldanud, üks lubas ära mürgitada, teine lubas minule "sanktsioone" rakendada, kui ma koera ei kasvata ja kolmas loobib koera kivide, käbide ka lumepallidega. Ja probleemiks on see, et koer haugub tänaval ja naaberaedades liikuvate inimeste peale, mitte kurjalt - saba liputades aga see-eest kõvasti ja katkematult ... Kuigi on tegemist toakoeraga ja kuna olen E-R kodust ära tööl 10,5 tundi päevas ja koer on suhteliselt vähe õues, on mu naabrid maruvihased ...
... ja siis ausalt - ega mu koer suurt mind ei kuula, tema mänguhimu ja aktiivsust ma ohjeldada ei suuda, ta on ülevoolavalt rõõmus ja aktiivne ... koolis ma temaga käinud ei ole. Iga päev mängin temaga ja räägin/olen koos niisama.

Jalutamas aiast väljas ei käi, sest mulle tõesti ei meeldi ca kilomeeter kõndida koerakoori saatel mööda kitsaid tänavaid jõudmaks metsatukani, kus MUPO hoolsa silma all pean koeraga kordamööda rihma otsas lohisema.
Haukumisvastast rihma proovisin - elektrišoki oma - ja koer sai sellest tõelise šoki - 2 päeva ei joonud, ei söönud ja värises magamistoas voodi all, kartsin, et ta ei taastu sellest kunagi ... nii et see pole ka alternatiiv ...

Kes tahab mind hurjutada, et olen halb "koeraemme", siis parem jätku see tegemata, olen niigi hirmul ja ahastuses, ma ei suuda mõeldagi, et keegi mu koera mürgitaks ... Kui aga keegi teab nõu anda, mis võiks mu nii fantastilise kaaslase muuta ka "naabrisõbralikuks", see palun andku teada. Lisaks veel, et elan üksi, seega tegeleda saan töövälisel ajal koeraga vaid mina.

Ette tänades!

Alustame sellest,et koer on kodus tööpäevadel väga pikalt.tal ju ongi suhtlemisvaegus!Labrador on tark ja aktiivne tõug.Talle ei piisa lihtsalt aias olemisest ja rihmas jalutamisest.Soovitus on temaga hakata tegelema hoopis teises suunas.Müügil on head raamatud,kus õpetatakse koeraga tegema erinevaid trikke ja koolitama lihtsamaid käsklusi.Ajutöö ja koos peremehega toimetamine aga maandab energiat ning võtab liigseid pingeid maha.samas on see ka hea võti,et koer hakkaks aksepteerima teie keelamisi ja käske.Võib olla tasuks võtta ühendust mõne koolitaja või kogenuma koerainimesega ja teha kasvõi mõnel korral nädalas kodukohast kaugemale retki ja tegeleda ning mängida koeraga.kui ta selsib teistega meelsasi,võiks talle ka mänguseltsilise kaasa võtta.Kui aga kohe kuidagi ei viitsi koduhoovist eemale jalutada,siis aitab ikkagi ainult piisavaajutöö ja füüsilise koormuse tagamine koduses keskkonnas ning nädalavahetustel võtta ette pikemad retked ning sõita kasvõi kuskile metsa või mere äärde möllama.Naabrid aga on õigustatult vihased kuni olukord ei parane.

Kui ca 1 km lähima metsatukani jalutada tundub ületamatu raskus, siis oleks tulnud mingi teistsugune valik teha. Koerte kisakoori saatel jalutamine on ebameeldiv, aga Teie laiskuse pärast ei pea ei naabrid ega koer kannatama. Võib- olla annab tänavate vahel valida. Inimesed elavad sageli metsatukast palju kaugemal, aga ikkagi leiavad võimaluse oma koeraga jalutamas käia.
Aias võib- olla annaks aeda natuke kindlamaks või õigemini läbipaistmatumaks muuta, kasvõi osagi, võib- olla siis on ärritajaid vähem.
Ja mingi lahendus on ka koerale jalutaja/ tegeleja palgata, kes seda energiat suudaks maandada.

Kulla koeraomanik!Inimene,kellel enesel koera ei ole,ei saagi kunagi koertest aru saama.Seepärast ära muretse naabrite pärast.Loomulikult haugub koer inimeste peale,kes teda on narrinud,kas emotsionaalselt või siis füüsiliselt.Mina soovitan teil hoopis oma sõbrakesega autoga metsa sõita ja seal saate rahulikult segamata kõndida või joosta.Minul oli samuti raske oma koeraga jala kõndima minna,sest naabri ilmatu suur koer puges kord aiast välja ja ründas meid.Peale seda võtsingi koera auto peale ja sõitsime metsa jalutama.Kui sul aga autot ei ole,pead kogu oma julguse kokku võtma ja ikkagi jala minema.Ma ei tea küll mis asi on haukumise vastane rihm,kuid omal ajal kasutasin mina sellist nagadega kaelarihma,et koer sõna kuulaks.Ja see aitas.Samuti võid panna taskusse mõned küpsised,mida koer armastab ja siis teekonna jooksul maiusega tema tähelepanu ärritajatest eemale juhtida.
Sa pead olema ise tugev,sest koer tajub ära kui peremees/naine on närvis ja reageerib siis ka vastavalt.
Ole tubli!