Meil juhtus teisipäeval rünnak meie 10 kuuse emase koera suunas.

Nimelt olime esimest korda kaitsekoera treeningul. Kuna meie koer oli natuke arg ja ei saanud aru miks ta seal on siis ütles treener ,et seiske siin ja las ta vaatab pealt.

Siis tuli üks naisterahvas oma saksa lambakoeraga harjutama. Naine laskis koera rihmast lahti ja niipea kui koer seda tajus tuli ta mu koerale kallale. Järgmine hetk olin ma põlvili lumes ja üritasin om 21 kg koera pealt ära saada. Omanik sai treeneri käest sõimata ,et ta koer ei kuuletu talle absoluutselt.

Koju jõudes avastasime ,et vigastused olid suured ja läksime loomade kiirabi kliinikusse haavu õmblema. Nüüd peab koer sooma antibiootikume ja valuvaigisteid.

Trauma meile mõlemale!

Mina sooviks teada teie arvamust kas sellist koera on mõtekas koolitada rünnakuks kui ta ei allu oma omanikule ja ründab teisi koeri. Tagant järgi mõeled arvan ,et see koer oleks võinud ka mulle kallale tulla kui ma ta selja karvadest üritasin tõmmata. Ta võib ju arvata ,et ma ründan teda ja ta harjunud vastu ründama. Omanik väitis ,et ta teab ,et ta koer võib teisi rünnata. Tekib küsimus miks ta siis rihmast lahti lasi. Mis juhtub järgmine kord kui ta mingit looma ründab ja omanik üritab oma koera päästa. Kas siis vigastab või tapab mõlemad?
Omanik ei vaadanud mulle otsagi rääkimata vabandamisest!

Mina ei saa oma koera enam sinna viia! Nüüd ongi hirm iga koolituse ees. Äkki on seal jälle agresiivne koer. Aga ometi tahaks oma koertega teha trenni ja koos aega veeta.

Loomakliinikust saadud koera raviarve võid sellele ründava koera omanikule viia ja ta peab tekkinud materiaalse kahju kinni maksma. Loomulikult oli see väga vale käitumine ja koera omanik peab selle eest vastutama. Aga see selleks.
Ka minul on saksa lambakoer ja samuti agressiivne teiste koerte suhtes. See vist ongi selle tõu eripära. Ma ei lase teda mitte kunagi lahtiselt jooksma, sest tean et ta käitub agressiivselt. Teine koer ei ole mul üldse agressiivne, väga sõbralik aga ka suuurt kasvu krants. Olen püüdnud oma koera õpetada, koolis on käidud (eelmise perenaisega), käsklusi täidab väga hästi ja kuuletub suurepäraselt ja koheselt, ainult mitte siis kui näb mõnda teist koera, kohe tormab kallale. Olen teda ka karistanud rünnaku eest aga see ei mõju absoluutselt, karistamine on mõttetu. Ta on emane SLK ja ta ründab kõiki koeri, nii isaseid temast suurmaid kui ka emaseid. Mina sellest halvast harjumusest lahti saama oma koera õpetada ei oska. Hoian teda rihmas ja kui näen mõnda teist koeraomanikku oma koeraga tulemas, siis kerin rihma ümber esimese posti või puu, sest ta on kahel jalal ja lõriseb, täiesti allumatu. Kui teda karistada siis see mõjuba ainult selleks korraks. Peame jalutamise kohti väga valima. Kordan veelkord, et kui ühtegi võõrast koera pole täidab kõik käsklused suurepäraselt ja koheselt. Mina ei tea mida oma koeraga ette võtta. Ainuke koer, kellega ta agressiivne ei ole on minu teine koer. Temaga kusagil koolis käimine on ka praegu välistatud, seega ärge seda soovitage. Ta on 5 aastane ja meie saime ta 4 aastasena. Kui keegi teaks mõnda head võtet soovitada, kuidas temaga käituda ründe ajal.

Ma nüüd ei tea kas see teie koera peal aitab aga minu väike toy on väga kuri kõigi teiste koertega( õues), kui ta on oma kodus siis on sõbralik aga jalutamine on suht nuhtlus, loomulikult on minu koer väike ja vajadusel võtan ta lihtsalt sülla ja kõnnin minema. Aga ma hakkasin proovima seda, et lasen telekast teiste koerte videoid ja harjutate alguses sellega(koerad hauguvad, müravad, urisevad jne), teine etapp on, et lepite mingi koeraomanikuga kokku(kellel on leebe ja hästi kuuletuv koer) jalutamisega. Olete aasal ja las sinu koer näeb teist koera kaugelt, ja kui hakkab urisema, liigute teises suunas samal ajal maiust andes,(tähelepanu hajutamine ja koerale näitamine et kui pöörab teile tähelepanu saan maiust). Kolmas etapp on vahemaa vähendamine ja koera harjutamine rohkemate koertega. Ma ei tea kas see on õige viis teie koera probleemi lahendamiseks aga see on üks moodus mida ma kasutan oma koeraga.
Kõige õigem oleks koerakuulajaga ühendust võtta ja temaga nõu pidada, kuna tema näeb koera käitumist ja oma pikkade kogemuste tõttu oskab kindlasti head nõu anda ja koera aidata. Kindlasti saab see pikk protsess olema aga kutsa heaolu on seda väärt. Edu teile ja kannatlikust.

Jah mina olen vaadanud seda serjaali ``Its me or the dog´´ kus Victoria harjutab sellest kombest loobuma ja nägu näha siis mõjub.
Niisiis kirjutas see vastutustundetu omanik mulle vastu.

Tere
Mul on tõeliselt kahju juhtunud intsidendi pärast, kuid ennast siiski olukorra eest vastutavaks ei pea.
Minu koer ei rünnanud teie shar peid mitte pargis vaid treeningväljakul, kus toimus eelnevalt kokkulepitud ja ainult minu koerale mõeldud kaitsetreening. Treeningu eesmärk oli õpetada koera kuuletuma ka äärmuslikes oludes. On loomulik, et treeningutel tuleb ka eksimusi ette. Sel põhjusel tavaliselt teised koerad treeningplatsi läheduses ei viibi. Jalutamine platsi serval oli teie poolt teadlikult võetud risk, millega seadsite ohtu nii enda kui ka minu lemmiklooma tervise ja heaolu, lisaks veel rikutud treening ja muud ebamugavused mis minul isiklikult intsidendiga kaasnesid.
Arvestades eelnevat, leian et sellise olukorra ärahoidmine ei olnud mitte minu, vaid teie võimuses, seega peaksite ka oma mõtlematu käitumise tagajärgedega leppima ja mitte teistele süüdistusi ja arveid esitama.
Et oma hävitatud enesehinnang taastada läbisin nädalavahetusel koeraga edukalt kõik BH testi ülesanded ja olen endiselt veendunud, et Ergo näol ei ole tegemist mingi "tapjakoeraga" ning olukorra tingis treeningsituatsioon.

Täiesti õudne inimene!!!

Kas politseisse avalduse tegemisest oleks kasu?

Antud juhtum toimus ju treeningplatsil ja nagu ma aru sain, siis vist kaitsetreeningul. Mida see politsei siis tegema peaks või kuidas Teid aitama? Nagu ma Teie kirjast välja loen, siis andis Teile korralduse, seista platsi ääres, treener. Kas tahate politseisse treeneri kohta avalduse teha või? Kaitsetrenn ei ole mingi tilulilu ja seal võib kõike juhtuda ning selle pärast on tavaliselt platsil ikkagi ainult üks koer.

Vastuseks küsimusele, et kas sellist koera on ikka mõtekas koolitada rünnakukus, siis vastan Teile, et see kaitsetrenn on üks osa aretuseks ettevalmistamisel ja need nõuded tulevad aretusreeglitest. Tegemist ei ole rünnaku koolitamisega, vaid iseloomu omaduste proovile paneku ja testimisega. Tänu sellistele trennidele ja testimistele ei pääse väga paljud aretuseks mitte kõlbulikud SLK'd aretusse. Järelikult on see tegevus hädavajalik ja kohustuslik. Mitte ükski SLK ei ole sündinud koheselt valmis aretuseks, vaid neid ikka koolitatakse selleks. Loomulikult peavad omadused enne olemas olema, aga lõpptulemus tuleb ikkagi läbi koolituse. Kaitsetrenn sellest on ilmselt üks raskeimaid ja nõuab paljupalju suuremat kontrolli koera üle ja seda selleks, et antud hetkel on koera instinkt väga kõrgel. Selle pärast tulebki teised koerad ja inimesed hoida turvalises kauguses.

Ja veel, tegelikult tõesti rikkusite ka Teie selle teise koera treeningu ära. Koer sai sellest rünnakust sellised signaalid, mida ei oleks tohtinud saada ning seda rohkem tuleb nüüd selle koeraga tegeleda ning jälgida tema edaspidist käitumist, samas ka provotseerida selliseid olukordi ja seal koera kindlalt kontrollida.

Mul on kahju, et Teiega selline juhtum juhtus ja ma ei õigusta kedagi, lihtsalt proovisin natuke teemat selgitada.

Tahtsin veel küsida, et kas Te käisite tõesti shar peiga kaitsetreeningul? Mis selle trenni eesmärk oli või on?

KIRSIKALE palun ära laima SLK tõugu, et on agressiivne jne. Igat koera tuleb koolitada ja sotsialiseerida ning nendega tegeleda. Kahjuks ilma nende tegevusteta muutub ta tõesti agressivseks (ilmselt iga koer). Ma ei tea küll Teie koera vanust, koolitusastet ja kui kui palju ta üldse pererahva tähelepanu saab, aga mulle tundub, et kui on agressiivne, siis seda eelnevat on liiga vähe tema elus. Üldiselt on ikkagi nii, et kui koer on agressiivne või lihtsalt ei kuula sõna vms, siis kiputakse ikka koera süüdistama, aga tegelikult tuleb vaadata PEEGLISSE! Ilmselgelt on jäänud kuskil midagi tegemata ja selles ei saa süüdistada koera. Inimene võtab endale koera ja ka vastutab, et temast kasvab korralik ja ühiskonna kõlbulik tegelane.
Parimat!

Vastuseks slk-le. Esiteks, mina ei ole laimanud slk tõugu, sellest oled sa täiesti valesti aru saanud ja millegipärast oled ise võtnud siinsete postitajate vastu kaitsepositsiooni. Aga keegi ei taha sulle liiga teha, ära võta isiklikult.
Kirjutasin eelenevalt, et minu koer on 5 aastane, läbinud esmase kuulekuskoolituse eelmise perenaisega. Selles foorumis küsitaksegi nõu erinevatel teemadel, nii ka mina. Olen proovinud erinevaid võtteid ja lugenud raamatuid, kuid need ei ole aidanud. Sellepärast ma kirjutasingi, et küsida nendelt, kellel on sama probleem, kuidas nemad on lahenduse leidnud. Olen nõu küsinud ka kenelist kogemustega slk-de kasvatajalt, kes kinnitas samuti, et mõned slk.-d ongi agressiivsemad ja seda ära saada ei ole küll võimatu aga on väga raske. Ka kasvatajal endal on selliseid slk-sid olnud, kes on rohkem agressiivsusele kalduvad teiste koerte suhtes, see ei ole mingi erandjuhtum minul. Ega koer ei ole sellepärast veel ühiskonnakõlbmatu.
Minu koer oli eelnevad 4 eluaastat ketikoer ja agressiivsus võib olla ka selle põhjus, ma ei tea. Aga nüüd on tal minu juures vabadust palju ja jooksuruumi. Tegeleme ka temaga palju aga see ei aita.
Selles nõustun sinuga täielikult, et koeraomanik peabki vastutama oma lemmiku eest aga kui tekivad kahjud siis ka need korvama, ka mina teekisn samuti.
Vastuseks teema algatajale, et antud juhul on võimalik politseisse pöörduda ainult väärteomenetluse avaldusega ründava koera omaniku suhtes, aga selle menetluse edukus sõltub kõik juhtumi üksikasjadest, mille selgitab välja menetleja. Kui teid huvitab üksnes materiaalse kahju hüvitis siis tuleks esitada tsiviilhagi.

KIRSIKALE - ise küsid/ise vastad - järelikult sinu koer ongi sotsialiseerimata kui ta oma elu esimesed neli aastat ketis tiksus. Seega ära palun üldista, et SLK on agressiivne. Agressiivsust esineb kindlasti veel paljudes tõugudes. Loomulikult on seda mõningates isendites rohkem ja teistel vähem, nii nagu iga asjaga. See kuidas sa kirjeldasid enda koera käitumist ei ole nüüd kohe kindlasti SLK tavapärane käitumine, vaid midagi väga väga olulist on jäänud kutsikapõlves tegemata!

Kuulekuskoolitus ei ole veel sotsialiseerimine! Need on ikka kaks täiesti erinevat teemat! Ja mis asi see esmane kuulekuskoolitus veel on? Ei ole sellisest koolitusest midagi kuulnud, mida see sisaldab, kes ja kus koolitab, kas hiljem on ka mingi eksam, milline on eeskiri?

Kaitsepositsioonist rääkides, siis sa ikka natuke liialdad. Nagu ma juba korra kirjutasin, siis ma lihtsalt üritasin natuke seda kaitsetreeningu teemat selgitada, seega ära näe kummitusi seal, kus neid ei ole!

Ma ei tea, mis raamatuid sa nii palju lugenud oled, et sul nendest ikkagi abi ei ole olnud. Soovitan sul pöörduda konkreetselt mõne koolitaja poole, usun, et tema käest saad rohkem abi kui õhtuti raamatut lugedes ja pärast selle teadmise järgi ratast leiutades. Koolitaja on need etapid juba läbinud ja oskab tunduvalt rutem mingi lahenduse leida.

Neli aastat ketis ajal, kus koerale peab tutvustama ümbritsevat maailma ja kõike muud on ikka paras pähkel, et seda ühe aastaga tagasi teha. See nõuab ikka päris tublit pingutust ja seda kindlasti kogenenud treeneri käe all, et vältida võimalikke järgnevaid vigu, mida tuleb siis omakorda ümber koolitama hakata - ja aeg muudkui tiksub ja tiksub ning lõpuke on veel üks aasta ilma märgatava tulemuseta mööda saanud.

Mul tundub (anna andeks kui sulle liiga teen), et sul ei ole tegelikult koolituse teemal eriti kogemust. Kui elad Tallinnas ja vajad abi sellel teemal, siis võin soovi korral kedagi soovitada.

Niiet ära võta isiklikult ja edu sotsialiseerimisel!

Olen vihane ,et inimene on nii rumal ja ei taha või ei oska oma koeraga tegeleda nii ,et koer ei oleks agresiivne. Millegi pärast on koeraomanike hooletuse tõttu kannatajaks alati keegi teine kes ei ole millesgi süüdi.
SLK-le õnneks ei kannata mu koer trauma käes ja ei karda teisi koeri. Mina olen pigem saanud suurema trauma. Kui näen saksalambakoera siis muutun väga ettevaatlikuks. Seisin oma koeraga ikka eemal mitte trenni tegeva koera kõrval. Shar pei võib väga edukalt saada varka trennis hakkama, lihtsalt tuleb proovida.