Tere
Ehk on kellegile jagada häid soovitusi. Nimelt on mul 2 koera (dobermann,kes juba 13 aastane ja saksa lambakoer 5 aastane, mõlemad isased). Mida vanemaks dobermann saab, seda õelamaks ta noorema koera suhtes muutub.

Muidu saavad enam vähem läbi aga olukorrad, kus dobermann kas ise ehmub, käib tal mingi valu seest läbi või valutavad liigesed, või muidu midagi ei meeldi, siis ründab kohe nooremat koera. Hea kui teine juhtub kaugemal olema, siis minu rahuliku tooni peale rahuneb ka dobermann.

Kuid kui noorem ligi, siis krattipidi koos. Lappimisi on päris palju olnud. Nüüd juhtus esimest korda nii, et noorem lõi oma kihvad dobermanni koonu ja nina on täitsa lõhki. Lähestikku nad olla ei saa, sest dobermann tajub teise poolt ohtu, uriseb ja valmis kohe ründama. Tean, et kui inimesed koera koonule löövad, siis koer mäletab ja võib sellest pärast kallaletulekuga reageerida. Kuid kas koer jätab ka selle meelde, et teine on tal nina puruks teinud? või on see ainult praegu nii, kuna tal nina hell ja valutab ju.

Ja mida võiks veel ette võtta, et vana koera tigedust leevendada ? Olen proovinud rahusteid, pisut aitas aga neid ei saa ju ka koguaeg anda. Tervis on korras, see kontrollitud. Hellusta saab ta piisavalt, käime ka paar korda nädalas jooksmas, et energia läheks liikumisele ja liigesed kangeks ei jääks.Ehk on kellegil kogemusi ja veel soovitusi.

Tihti võib ka nii olla, et neid ei saagi enam kokku lasta. Kas vanem koer läheb nooremale kallale täitsa suvalisel hetkel või siis kui ise juures olla ja nooremale pai teha näiteks? Arvatavasti vanem koer üritab tõestada oma kohta karjas. Kuna dobermann on juba päris kõrges vanuses, siis võivad tal lihtsalt olla valud, mille tulemusel ta ründab.

Suvalisel hetkel ta ei ründa. Saavad läbi ilusti. Omavahel üksi olles ka ei kakle. pai tegemine teisele teda ka ei häiri. Igapäevaselt on suured sõbrad, käivad koos nagu paarisrakend. Noorem ees ja vanem järgi. magavad seljad vastamisi. Justkui oleks kõik korras.

Söömise ajal on tigedus, neid hoian sel hetkel eraldi- üks ühel pool, teine teisel pool- silmsidet ei lase neil omavahel tekkida. On juhtunud kus dobermannil lihtsalt käib lamades mingi jõnks (ilmselt äkki valu hoog) ja siis teisele kallale. Mängida neil ka koos ei lase, sest see viib kakluseni. vahel ka nii olnud, et vanale koerale lihtsalt miski ei meeldi ja siis otsib teist, et kallale minna. Kui majas pingeline seis (vanal paha tuju, siis lähen ise üldse II korrusele ja siis on rahu majas)

Mulle endale paistab ka, et vanaduses ta üritab end maksma panna, sest tajub et jääb ju väetimaks. Teine on aga hüperaktiivne ja hästi energiline, kuid samas mitte agressiivne, vahel ka provotseerib vaikselt. Mis veel siis saab, kui ta enam eriti liikuda ei saa ja tervis kehvaks läheb?