Tere!

Perre sündis aasta tagasi laps. Algul tundus, et probleemi ei teki, koer (6-aastane isane taks) suhtus lapsesse ükskõikselt. Nüüd on laps kõndima hakanud ja käib aeg-ajalt ka koera katsumas ja patsutamas, kuid koerale see ei meeldi. On urisenud ja hambaid näidanud (iga kord ka karistada saanud selle eest) kuid viimane kord nüüd lõi hambad sisse. Sai jälle karistada muidugi aga ei teagi nüüd, mis edasi. Kuidas käituda? Kas peaks kaaluma koerast loobumist või on lootust, et asi paraneb... Keelame loomulikult ka last, et ta koera kiusama ei läheks, kuid aastane eriti veel keeldudest-käskudest midagi ei jaga ning ma ei suuda ka absoluutselt iga sekund tal silma peal hoida.
Niisiis palun targemate nõu

Koeral peab olema koht, kus ta saab täiesti rahus olla ja kus laps teda ei häiri. Siis saaks ta sinna "põgeneda" kui laps tema jaoks tüütavaks muutuks.
Lapsele tuleb varakult õpetada, kuidas koeraga käituda. Ta ei tohiks koera taga ajada näiteks või magavat koera häirida.

Lastele tuleb õpetada:
* koera ei tohi kunagi kaelast kallistada, vaid silitada kas pead või rinna alt
* koerale ei tohi kunagi silma sisse jõllitada, sest koer võib seda pidada rünnakuks;
* koera lähedal ei maksa joosta ega karjuda
* kui koer sööb või magab, tuleb temast kaarega mööda käia;
* koera tuleb kohelda lahkelt ja lugupidavalt.

Veel: Pea pealt silitamine võib mõjuda domineerivalt. Pigem silitada turja pealt.

Kallistades võib laps kogemata koerale kõrva hingata, mis võib lõppetad koera hammustamisega.

Loe ka siit: www.koer.ee/Laps_ja_koer.html ja www.koer.ee/Koerad_ja_lapsed.html

Võta seda kui hoiatust, teine kord ei pruugi nii kergelt minna, ka taks võib lapsele kõvasti viga teha, näiteks kui hüppab näkku, ma ei tea mina ikka hoiaksin koera ja last lahus ja koerale tuleb koht kätte näidata, perekonnas on inimesed (ka laps) võimuredelil kõrgemal kui koer. See on see, et kui koju tulete siis kõigepealt tervitate oma pereliikmeid, siis alles koera, sööte ennem ja kõige lõpus saab koer süüa jne. Igaljuhul tuleb näidata koerale et laps on temast kõrgemal. Lubamatu et koer oma pere last hammustab, järelikult on midagi teil seal paigast ära. Pange peres tähtsuse(võimu)järjekord paika!

1. Laps ja koer ei tohi olla sellisel juhul mitte mingil juhul ühes toas ilma teie tähelepanuta!
2. Kui koerale ei meeldi, et laps teda patsutab, siis ärge laske lapsel teda patsutada! Koer on urisenud, et anda teile märku - see ei meeldi mulle. Kuna see pole aidanud, võttis ta hambad käiku. See pole tõenäoliselt teile väljakutseks esitatud allumatus, vaid on lihtsalt koera viis ennast kaitsta (kui teie seda pole tema eest teinud).
Kui nüüd mõnda aega laps ja koer lahus hoida, siis iga kontakti korral, mis neil on, tuleks nii last kui koera kiita IGA viisaka (neutraalse) käitumise eest. Kohe ei saa ju nõuda positiivsusest pakitsevaid suhteid. Koera tuleks harjutada uuesti lapsega - laps algul eemal, kui koer rahulik, preemia. Siis laps veidi lähemal, kuni laps võib olla täiskasvanu süles ja koera juures (ilma koera puudutamata). Ja kui olete juba kindel, et lapse lähedus koerale probleeme ei tekita, võite lapse käega koos pai teha ning õpetada nii ka laps koera paitama. Kuni lõpuks saate lasta lapsel üksi koerale pai teha. See on pikk protsess, aga arvestades seda, et koer alles 6-aastane, tasub ehk ära!
Kaitske koera ja kaitske last! Koer on lihtsalt koer, kes tunneb end aastase tatsuja juures ebakindlalt. Suhtuge oma koera endiselt heatahtlikult ja aidake tal probleemist üle saada. Samuti õpetage laps koera käsitlema.

Võib- olla aitaks, kui koeral oleks mingi oma nurk, kuhu laps ligi ei pääse, toanurgas oma kuut vms. eraldatud koht. Koeramaailmas on uneaeg püha ja puutumatu, aga päris pisikesele seda selgeks ei tee.

Ka minul on kodus praegu täpselt sama probleem, laps on aasta ja kuue kuune, koer uriseb pidevalt ,kui laps teda puudutab , ei salli üldse ja ka mina püüan otsida koerale uut kodu, kuna ei leia muud lahendust.