Flaami karjakoer Le Bouvier des Flandres ehk Flaami karjakoer on suhteliselt noor tőug, pärit Belgiast. Flaami karjakoer on oma nime kohaselt pärit nii Prantsuse kui Belgia Flandriast (pr Flandre, flaami Vlaanderen) ja neid piirkondi ei erista kahe maa vahel mingi looduslik piir.

Flaami lihaveise- ja karjakasvatajad vajasid häid karjakoeri ning tegid oma aretusvaliku kodupaiga koerte hulgast just selleks vajalikke kasutusomadusi ja füüsilisi võimeid arvestades. Need omadused on pärandunud ka kaasaegsele flaami karjakoerale.

Algul on flaami (ka flandria) karjakoera - bouvier’d kasutatud veisekarjade ajajana, rakendikoerana ja võimasina ümberajajana. Seoses talupidamiste kaasajastumisega on selle koera esialgne kasutusotstarve muutunud ning tänapäeval on bouvier’ eelkõige vara ja talu valvur, aga samas ka kaitse- ja politsekoer.
Flaami karjakoera füüsilised võimed ja iseloom, hea lõhnataju, ettevõtlikkus ja taiplikkus võimaldavad tema kasutamist nii jälje- ja teatekoerana kui ka metsavahi abilisena.Teda kasutatakse ka tänapäeval näiteks politseitöös.

Flaami karjakoer on iseloomult truu ja lojaalne. Tark, väga kergesti koolitatav, aktiivne, armastab töötada. Vőőraste suhtes on ta ükskőikne, tal on head valvuri- ja kaitseomadused. Ta on kartmatu ja julge.

Flaami karjakoera turjakőrgus on 59-68 cm, kaal 30-45 kg. Karvkate on aluskarvaga ja ilmastikukindel, vajab regulaarset hooldamist ja kärpimist.
Flaami karjakoera karvavärvus on peamiselt hall (grise), vöödiline (bringée) või musta looritusega (charbonnée).
Ühevärviline must on küll lubatud, kuid ebasoovitav. Ebasoovitavad on ka heledad või valastunud värvid. Lubatud on üks valge täpp rinnal.
Tõustandard

PÄRITOLU: Belgia - Prantsusmaa

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 2.
Karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Töökatsetega.

ÜLDMULJE:
Tihke konstitutsiooniga, ilma liialdusteta. Lühikese kere ja tugeva kehaehitusega, tugevate ja lihaseliste jäsemetega.
Flaami karjakoerast peab jääma võimas, kuid mitte raskepärane mulje.
Hindamisel peab flaami karjakoer seisma vabalt ja loomulikus asendis ilma esitajapoolse füüsilise kontaktita.

OLULISED PROPORTSIOONID :
- Kerepikkus mõõdetult õlanukist kuni istmikunukini peab olema ligikaudu võrdne turjakõrgusega.
- Koljuosa pikkuse ja koonuosa pikkuse suhe on 3 : 2.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Flaami karjakoera käitumine on rahulik ja kartmatu. Tema armastusväärses ilmes avalduvad nii intelligentsus, energilisus kui ka julgus.
Bouvier peab oma iseloomult olema tingimusteta sobiv tööotstarbel kasutamiseks. Ja kõiki kasutuskõlblikkust
kahjustavaid omadusi käsitletakse veana.

PEA:
Pea jätab võimsa mulje, mida habe ja vuntsikarvad veelgi rõhutavad. Pea on proportsionaalne nii kere kui ka
suuruse suhtes. Kätega kombates tundub pea hästi selgepiiriline.

PEAPIIRKOND :
Hästi arenenud ja tasane, laiusest veidi pikem. Lauba ja koonu ülajooned kulgevad paralleelselt. Laubavagu on vaevumärgatav.
Üleminek laubalt koonule : Vaid veidi eristuv, kohevate kulmukarvade tõttu tundub tegelikust märgatavam.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Koonu ülajoone pikendusena, tipust veidi allapoole kaarduv, hästi arenenud, kumerate servadega ja värvilt peab olema must. Sõõrmed on hästi avatud.
Koon : Koon on lai, võimas ja tugev, koonuselg on sirge, koon aheneb veidi ninapeegli suunas, kuid ei muutu
teravaks. Koon on lühem kui koljuosa suhtega 2 : 3. Vahetult silmade eest mõõdetud koonu ümbermõõt on
ligikaudu võrdne pea kogupikkusega.
Mokad : Tihedalt liibuvad ja tugevasti pigmenteerunud.
Lõuad / Hambad : Lõualuud peavad olema võimsad ja omavahel võrdse pikkusega. Hambad on tugevad, terved,
valged ja korrapärase asetusega. Kääritaoline või otsehambumus. Täiskomplektne hammastik.
Põsed : Tasased ja kuivad, sarnakaared on vaid veidi märgatavad.

Silmad : Avala ja energilise pilguga, ei sissevajunud ega punnis silmamunadega. Silmad peavad olema ovaalse
kujuga ja horisontaalse asetusega. Nende värv peab olema võimalikult tume, sõltuvalt karvkatte värvusest.
Heledad ja teravailmelised silmad on raske viga.
Silmalaugude servad on mustad ja täies ulatuses pigmenteerunud. Silma sidekude ei tohi nähtavale tulla.

Kõrvad : Kolmnurgakujuliseks kupeeritud, täiesti püstised, kõrgele kinnitunud ja hästi liikuvad; kõrvade kupeerimisel tuleb arvestada pea suurusega.
Kupeerimata kõrvad :
Asend : Kõrgele kinnitunud, ülevalpool silmade tasandit, kõrvalehed laskuvad otse alla. Kõrva murdumisjoon ei või olla kõrgemal kui lauba ülajoon.
Kuju ja suurus : Poolpikad, võrdkülgse kolmnurga kujulised, tipust veidi ümardunud, tihedalt vastu põskesid
liibuvad, välja arvates mõningast kerkimist kõrva tüveosas; ilma voltideta, ilma keerdumiseta; proportsionaalsed pea suurusega ning lühikese karvaga kaetud.

KAEL :
Loomuliku asendiga ja piisavalt väärikas. Tugev, lihaseline, õlgade suunas ühtlaselt laienev ja veidi lühem
pea pikkusest. Kukal on jõuline ja veidi kumerdunud. Ilma kaelalotita.

KERE:
Jõuline, laiaseljaline ja lühike.
Ülajoon : Selja ja nimme ülajoon on horisontaalne, sitke ja kindel.
Turi : Veidi märgatav.
Selg : Lühike, lai, lihaseline ja hästi tugev, samas siiski vetruv, kuid mitte nõrk.
Nimme (lanne) : Lühike, lai, lihaseline; ilma nõrkuseta vetruv.
Laudjas : Võimalikult horisontaalne märkamatult tuharakaarega liitumiseni. Lai, kuid mitte liiga lai isastel, emastel on suhteliselt rohkem arenenud. Järsk või laskuv laudjas on raske viga.
Rindkere : Lai ja sügav, ulatudes küünarnukkide tasandini, kuid mitte silindrikujuline. Eesmised roided on kergelt kaardunud, tagapool hästi kaardunud ja tahapoole kaldus, mis annab rinnakorvile piisava pikkuse. Lamedate roiete korral tuleb näitusehinnet alandada. Vahemaa rinnakuluu pidemest tagumiste roieteni on suur, ligikaudu 7/10 turjakõrgusest.

Alajoon : Alajoon tõuseb veidi kõhu suunas, mis ise on vaid veidi kõrgemal rindkere alaosast. Tühimikud on hästi lühikesed, eriti isastel.

SABA:
Saba on suhteliselt kõrge asetusega, sirge seljajoone pikendusena.
Võib esineda sünnipäraselt töbisabalisi isendeid ja see ei ole karistatav viga.
Saba lühendatakse kuni ühe nädala vanusel kutsikal kahe või kolme sabalüli pikkuseks.
Lühendamata saba on lubatud maades, kus saba kupeerimine on keelatud.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Esijalad on tugevate luudega ja hästi lihaselised. Eestvaates täiesti paralleelsed ja sirgelt
püstised.
Õlad : Suhteliselt pikad, lihaselised, mitte ülekoormatud, mõõdukalt kaldus. Labaluud ja õlavarreluud on ligikaudu võrdse pikkusega.
Õlavarred : Mõõdukalt kaldus.
Küünarnukid : Tihedalt kerele liibuvad ja paralleelsed, küünarnukkide sisse- või väljapoole pöördumine
loomulikul seismisel või liikumisel on raske viga.
Küünarvarred : Nii küljelt kui ka eest vaadates on täiesti sirged, paralleelsed ja maapinna suhtes püstised. Need on hästi lihaselised ja hea luustikuga.
Randmed : Küünarvartega sama pikijoont jätkavad. Ainult seesamluud on randmete tagaosas eristuvad. Tugevad
luud.
Kämblad : Tugevaluulised, üsna lühikesed, vaid veidi ettesuunas kaldu.
Esikäpad : Lühikesed, ümarad ja kompaktsed, ei sisseega väljapoole pöörduvad. Varbad peavad olema tihedalt
koos, kumerad, tugevate mustade küüntega. Käpapadjandid on paksud ja kõvad.

TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Tagajalad on jõulised, märkimisväärse lihastikuga, hästi sirged ja tagantvaates täiesti
paralleelsed, liikumisel on esijalgadega samal joonel.
Reied : Pikad, hästi lihaselised, liikumisel kere pikiteljega paralleelsed. Reieluu asend ei või olla liiga püstine ega ka liiga kaldus. Tuharad on hästi pikalt alla ulatuvad, karvapükstega ja tugevad.
Põlved : Asuvad puusa kõrgeimast punktist alla tõmmatud mõttelisel püstjoonel.
Sääred : Mõõduka pikkusega; hästi lihaselised, mitte liiga püstised ega ka liiga kaldus.
Kannad : Üsna madala asetusega, laiad, hästi kindlad.
Tagantvaates peavad olema sirged ja laitmatult paralleelse asetusega. Liikumisel ei tohi pöörduda sisseega
väljapoole.
Pöiad : Tugevad ja kuivad, üsna silindrikujulised, vabalt seisval koeral maapinna suhtes püstised. Ilma
lisavarvasteta.
Tagakäpad : Ümarad, tugevad, tihedalt kokku surutud ja kumerate varvastega, tugevate mustade küüntega.
Käpapadjandid on paksud ja kõvad.

LIIKUMINE :
Kogu olemuselt peab flaami karjakoer olema harmooniliselt proportsionaalne, kaasa arvatud vaba,
jõuline ja suursugune liikumine. Tavaliseks allüüriks on samm ja traav, kuid üsna palju esineb ka küliskäiku. Bouvier’ traav on pika ulatusega.

NAHK :
Nahk on liibuv, mitte oluliselt lõtv. Nii silmalaugude servad kui mokad on hästi tumedad.

KARVKATE :
KARVA STRUKTUUR:
Karvkate on eriti rikkalik, kattekarv koos tiheda alusvillaga moodustavad tõu päritolumaa heitlike ilmastikuolude vastu täiuslikku kaitset pakkuva kasuka. Karv peab olema käega katsumisel karm, kuiv ja läiketa, mitte liiga pikk ega ka liiga lühike (ligikaudu 6 cm), veidi turritav, mingil juhul mitte villav ega lokkis. Peas on karv veidi lühem kui kerel ning kõrvade välisküljel ka peaaegu sile, seestpoolt kaitseb
kõrvu mõõduka pikkusega karv. Vurrukarvad ülalõual ning habe alalõual annavad tõule iseloomuliku, veidi tusase ilme. Kohevad kulmukarvad rõhutavad silmanurkade kuju, kuid ei peida silmi. Selja ülaosas on karv eriti kõva ning karm; lühenedes küll veidi jalgade suunas, kuid püsides jätkuvalt karmina. Ebasoovitav on kehale liibunud kattekarv, kuna see viitab alusvilla puudumisele. Villav, kattekarva all peituv alusvill on peene struktuuriga; koos moodustavad nad vettpidava mantli.

VÄRVUS:
Flaami karjakoera karvavärvus on peamiselt hall (grise), vöödiline (bringée) või musta looritusega (charbonnée).
Ühevärviline must on küll lubatud, kuid ebasoovitav. Ebasoovitavad on ka heledad või valastunud värvid. Lubatud on üks valge täpp rinnal.

SUURUS / KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
62 kuni 68 cm isastel,
59 kuni 65 cm emastel.
Lubatud kõikumine on pluss/miinus 1 cm.
Mõlemale sugupoolele peetakse ideaalsuuruseks piirarvude keskmist väärtust, see on 65 cm isastel ja 62
cm emastel.

Kehakaal : Ligikaudu
35 kuni 40 kg isastel,
27 kuni 35 kg emastel.
Märksõnad:

Tagasi