Eurasier
1960.aastal Saksamaal loodi Chow-chow, samojeedi ja Wolfspitz’i ristamisel koeratõug, mida tunti nimega "Wolf-Chow" ning mis pärast sisestavat ristamist Samojediga nimetati 1973.aastal ümber “Eurasier’iks" ja sai F.C.I. tunnustuse.

Ta on kiindunud vőrdselt kőikidesse pereliikmetesse, on truu, tasakaaluks, hea iseloomuga ja lojaalne.

Tal on küll head valveomadused, kuid sellegipoolest ei ole ta eriline haukuja tüüp, seega sobib ta hästi korterikoeraks. Iseloomult on ta rahulik ja leplik, kergesti uute olukordadega kohanev, vajab palju liikumist ja sobib harrastuskoeraks nt agility.

Eurasier on keskmist kasvu, turjakőrgus on 48-60 cm, kaal 18-32 kg. Karvkate on tal keskmise pikkusega, tihe, vajab iganädalast hooldust. Värvuselt on lubatud kőik värvid va valge, maksavärvi vői valgekirju.

Tõustandard

PÄRITOLU: : Saksamaa

KASUTUS: Seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.5
Aasia spitsid ja sugulastõud
Töökatseteta

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
1960.aastal loodi Chow-chow ja Wolfspitz’i ristamisel koeratõug, mida tunti nimega "Wolf-Chow" ning mis pärast sisestavat ristamist Samojediga nimetati 1973.aastal ümber “Eurasier’iks" ja sai F.C.I. tunnustuse.

ÜLDMULJE :
Harmoonilise kehaehitusega, keskmise suurusega, špitsilaadne püstkõrvaline, mitme värvusega koer; kehaproportsioone varjamata jätva karvapikkusega; keskmise tugevusega luustikuga.

PROPORTSIOONID :
Kerepikkus ületab mõnevõrra turjakõrguse. Koonupikkus on ligilähedaselt sama laubapikkusega.

KÄITUMINE/ISELOOM :
Enesekindel, rahulik, vastupidav ka kõrgendatud ärritajate suhtes, valvas ja tähelepanelik ilma erilise
haukumisvajaduseta; tugev side oma perega; võõraste suhtes eemalehoidlik, olemata agressiivne; ilma jahikireta.
Selliste omaduste väljaarendamiseks vajab eurasier pidevat vahetut kontakti oma perega ning mõistvat ja
samas suunavat kasvatuskonseptsiooni.

PEA
ÜLDILME :Harmooniline, mitte liiga lai laup, pea on vormilt
nii ülalt kui küljel vaadatuna kiilukujuline, koonuselg ja
laubajoon on paralleelsed.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lame laubapartii, milles selgelt tuntav laubavagu; esiletulev kuklakühm.
Üleminek laubalt koonule : Veidi rõhutatud.

NÄOPIIRKOND :
Nina : Keskmise suurusega, ninapeegel musta pigmendiga.
Koon : Mitte liiga robustne ega ka terav; ninapeegli suunas ahenev; sirge koonuselg ja alalõuaserv.
Mokad : Mokaservad tihked ja musta pigmendiga.
Lõuad : Tugevad; lai alalõuakaar.
Põsed : Mõõdukalt rõhutatud.
Hambad : Tugev, täielik hammastik (42 hambaga hambavalem); Hambumus kas kääritaoline või otsene;
ülemised lõikehambad katavad kas tihedalt alumisi lõikehambaid või on nendega vastakuti; eespurihambad
(premolaarid) ja purihambad (molaarid) asetsevad sirges tühimiketa reas; kõik hambad väljuvad lõualuust
püstloodis.
Silmad : Tumedad, keskmise suurusega, mitte liiga sügava asetusega või väljapungituvad; veidi viltune
laulõige; laugude servad musta pigmendiga ja tihedalt liibuvad.
Kõrvad : Teineteisest umbes kõrvakinnituse laiuse vahe kaugusel; keskmise suurusega ja kolmnurksed; tipust veidi ümardunud, püstised. Kõrvatippudest laubalõike keskkohani moodustub ligilähedaselt võrdkülgne
kolmnurk.
KAEL :
Keskmise pikkusega, üldilmega harmooniliselt sobiv, hästi lihastunud; tihedalt liibuv kaelanahk. Kerele üleminek sujuv.

KERE
ÜLDILME :
Jõuline, mitte liiga lühike kere.
Turi : Rõhutatud.
Selg : Kindel ja sirge; väga lihaseline.
Nimme (lanne) : Hea pikkuse ja laiusega, väga lihaseline.
Laudjas : Sirge, lai ja tugev.
Saba : Algusosas sirge, ümar ja jäik, hästi jäme, tipu suunas ahenev; harjasja karvaga kaetud - ettepoole selja kohal või veidi külgsuunas kaarduv või rõngas saba; rippasendis ulatub kuni kannaliigeseni.
Rind : Küünarnukkideni ulatuv; ovaalse roidekaarega; hästi arenenud kuid mitte rõhutatud eesrind; pikk, kaugele taha ulatuv rinnakuluu.
Kõhujoon : Kergelt ülestõmmatud.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
ÜLDILME :
Eestvaates sirged ja paralleelse seisuga; küljelt vaadates mõõdukalt nurgitunud; õla- ja küünarvars peaaegu
ühepikkused.
Õlad : Hea lihastikuga, abaluud veidi kaldu asetusega.
Õlavarred : Keskmise pikkusega ja hästi lihastunud.
Küünarnukid : Rinnakorvile liibuvad.
Küünarvarred : Keskmise pikkusega; hea lihastusega.
Randmeliigesed : Tugevad.
Kämblad : Keskmise pikkusega; eestvaates täiesti sirged; küljelt vaadates veidi ettesuunas kaldu.
Esikäpad : Ovaalsed, suletud, mõõdukalt võlvunud; tugevad, tumeda pigmendiga küüned; tihked, hea
polstriga, musta pigmendiga varbapadjandid. Padjandite vahel tihe karv.

TAGAJÄSEMED :

ÜLDILME :
Tagantvaates sirged ja paralleelse seisuga, küljelt vaadates mõõdukalt nurgitunud. Reied ja sääred peaaegu
ühepikkused.
Tuharad : Veidi kaldu asetsevad.
Reied : Keskmise pikkusega ja tugevalt lihastunud.
Põlveliigesed : Kindlad, mitte liiga avatud.
Sääred : Keskmise pikkusega, hästi lihastunud.
Kannaliigesed : Mitte liiga madala asetusega, kindlad, mitte sisse- ega väljapoole pööratud.
Pöiad : Hea pikkuse ja jämedusega; külgvaates püstised.
Tagakäpad : Ovaalsed, suletud, mõõdukalt võlvunud; tugevad, tumeda pigmendiga küüned; tihked, hea
polstriga, musta pigmendiga varbapadjandid. Padjandite vahel tihe karv.

LIIKUMINE :Mahukas, tugeva tõuke ja hea sirutusega.

NAHK :
Liibuv; pigmenteerunud.

KARVKATE
STRUKTUUR : Kogu keha katab tihe alusvill ja keskmise pikkusega kergelt liibuv okaskarv; koon, nägu, kõrvad ja  jalgade esiküljed on lühikese karvaga; saba, esijalgade tagaküljed (lipud) ja tagajalad (püksid) on kaetud pika karvaga. Kaelakarv on vaid veidi pikem kui kehal ja ei moodusta lakataolist kaelust.

VÄRVUS : Lubatud on kõik värvused ja värvikombinatsioonid, välja arvatud puhasvalge, valgelaiguline ja maksavärv.

SUURUS JA KAAL
TURJAKÕRGUS :
Isastel : 52-60 cm
Emastel : 48-56 cm
KEHAKAAL :
Isastel : 23-32 kg
Emastel : 18-26 kg
Olulisemaks tuleb pidada proportsionaalsust, kuigi ideaalsed on keskmised suuruse- ja kaalunäitajad :
TURJAKÕRGUS :
Isastel : 56 cm
Emastel : 52 cm
KEHAKAAL
Isastel : 26 kg
Emastel : 22 kg


Tagasi