Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis kelle jäänused on leitud kümne miljoni aasta eest moodustunud ladestustest mitmel pool, ka Ameerikas. See oli kassitaoline loom, keda peetakse kõikide kiskjate eellaseks. Koerlaste seltsi esimene esindaja arvatakse olevat ajalooline hunt, kelle luid on leitud Itaaliast. Nende vanus on arvatavasti 5 miljonit aastat.
Koerlaste põlvnemist määratakse peamiselt hammastiku järgi. Kodukoera hambavalem on täiesti identne hundi, rebase ja koioti hambavalemiga.
Vaatluste teel on tuldud järeldusele, et karjadesse kogunevaid loomi on hõlpsam kodustada kui erakliku eluviisiga loomi. Egiptuse hieroglüüfkirjadest on järeldatud, et egiptuse hurdakoer põlvneb Nuubiast või nüüdse Abessiinia ja teiste Punase mere ranniku aladelt.
Austraalia professor Wood Jones on põhjaliku uurimuste alusel tulnud järeldusele, et dingo on väga lähedane kodukoerale ja põhjamaa hundile ning on kõikide koeratõugudest kõige lähedasem eelajaloolisele koerale.
Hunt ja šaakal võivad anda koeraga ristamisel suguvõimelisi poegi. Tiinus kestab 63 päeva, mis kinnitab nende lähedast sugulust. Kahekuiste kuldšaakali kutsikate koon on palju teravam ning meenutab rebase koonu.
Uurijad on pidanud kodukoera eellasteks india šaakali, hiljem põhjaegiptuse huntšaakalit, keda mõned teadlased peavad lõuna hurdakoerte esiisaks. Kolju ehitus sarnaneb rohkem kodukoera kui teiste suurekasvuliste šaakalitega.
Aastal 1877 pakuti kodukoera esiisaks india hunti, kes on kergesti kodustatav ja annab sealsete koertega ristamisel sigimisvõimelisi järglaseid.
Kodukoera põlvnemislugu oleks ekslik pidada lõplikult selgitatuks. Koer võib põlvneda ka väljasurnud koerlasest, keda prantsuse teadur Bourgigant nimetab Canis feruseks. Rootsi teadlane Dahr on uurinud mitme koerlase kolju pikkuse ja laiuse erinevusi ja tuli järeldusele, et koera eellaseks võis olla lõuna-aasia dingolaadne koerlane Canis ferus.
Tagasi
