Hiljuti, kui käisime jalutamas matkarajal, kus olime koos kaheksakesi juhtus, midagi ootamatut.

Me kõndisime rahulikult rajal ja hakkasime just minema ujuma kui metsatuka seest jooksis (kappas) välja suur koer. Koer oli minule umbes puusani või natuke vähem ja kui ta oleks olnud tagakäppadel oleks ta olnud minu pikkune. Ta urises korra valjusti ja siis jäime me kõik seism, üritasime mitte paanikasse minna, me ei teadnud kelle koer ta on. Ühtegi inimest kes võinuks olla tema omanik ei paistnud ligidal olevat. Õnneks midagi hullemat ei juhtunud ning kui ta oli meid nuusutanud siis ta jooksis edasi.

Meiega olid 3 täiskasvanut ja neli last, üks neist lastest kolmene (kõige noorem) ja teine peaaegu täisealine. Kolme aastase lapse ema oleks peaaegu läinud otsima koera peremeest (koer paistis hoolitsetud), aga siiski olid kõik veel ehmunud veel vahejuhtumi pärast. Ei julgenud üksinda minna otsima ja hiljem läksime kõik koos, kadunud oli nii koer ja ei leidnud me jälgegi peremehest. Kõige rohkem kartsime me kõige pisema pärast, kuigi ta koeri ei karda võib nii suur koer igaühe ära ehmatada, eriti kui ta jookseb metsast urisedes välja. Õnneks ei olnud ka meie seas ühtegi koera- kartjat.

 Õnneks olime ennem arutanud ja jätnud oma pisikesed koerad maha, kardan et see reis oleks võinud neile ka saatuslikuks saada.

Kas niimoodi tohiks üldse juhtuda? Üldkasutataval matkarajal tohib lasta lahti oma suure (või pisikese) koera?

Mina arvan, et  üldkasutatavates kohtades ei tohiks lahti lasta ühtegi koera lahti, kas siis oma koera kaitseks või teiste koerade kaitseks.