Olen nüüd värske koera peremees. Meie peres on nüüd segavereline 3,5 aastane kutsa. Iseloom on päris rahulik, ja kuhu mina ees sinna tema tilo tola järgi. Öö möödus rahulikult magas nagu vanamees norskas ja norises, kui ei unustanud paar korda öösel kontrollimas käima kas ma ikka olen seal kuhu ta mind jätis. Väljas oli uudistamist päris palju uuet lõhnad ja kõik soome keeles. Ei tea kas ta mõnest ka aru sai seda ta minule ei maininud. Üritasin teha mõne foto temast kuid see on suht raske ülesanne kuna nina on pidevlalt maaküljes kinni.