Austraalia karjakoer

"Vabandage, aga kas te arvate, et teil on see tőukoer?" Niisuguse repliigi osaliseks oleme saanud mitte just üks kord. Segadusse ajab inimesi Eestis väikesearvuline ja omapärane krantsitaoline, kuid väga hea kaaslane ning hästi őpetatav kutsa - Austraalia karjakoer, kes on suhteliselt uus tőug Eestis. Soomes on neid kasvatatud tunduvalt kauem, kuid sellest hoolimata on tema ajalugu piisavalt ähmane.

Austraalia varasemad asukad tőid endaga Mandrilt kaasa lehmakarjad ja koerad, kes aitasid lehmi karjatada. Need koerad olid küll suurepärased karjakoerad näiteks Inglismaa tingimustes, kuid ei pidanud vastu Austraalia karmides oludes. Esimese katsena ristati olemasolev karjakoera tőug, Smithfield, nagu neid kutsuti, kohaliku Austraalia Dingoga. Tulemusena saadi vaikselt töötav karjakoer, kel kujunes häirivaks harjumuseks loomi liiga hasartselt kannast näksata.

Seetőttu otsustati tőu parandamiseks kasutada lühikarvalist kollit. Kuid kollil oli komme karja liialt valjuhäälselt taga ajada ja jooksutada, mis pahatihti lőppes sellega, et kui kari oli müügi eesmärgil turuplatsile aetud, olid loomad kaalus sedavőrd palju alla vőtnud, et osutusid müügikőlbmatuteks.

Edasi kasutati Austraalia karjakoera aretuses borderkollit, bullterjerit ja dalmaatsia koera, kelle lisamisega tőule sooviti suurendada tőu armastust hobuste ja lojaalsust peremehe vastu.

Esimene karjakoera standard pőhines siiski Dingol, kuna usuti, et just Dingo sarnane karjakoer on kőige sobivam kohalikesse oludesse. Austraalia karjakoera iseloomulik töötamisviis on karja ajamine mitte haukudes, vaid kannast őrnalt näksates, kui "őrnalt" see näksamine töö käigus őnnestub, oskavad vaid kariloomad öelda....

Austraalia karjakoer sobib ka paljudeks teisteks töödeks, eeldades, et töö tegemine käib koos peremehega.

Austraalia karjakoer vőtab ülihästi őppust, on äärmiselt intelligentne ning suure meeldimistahtega. Ta on keskmise suuruse ning kergesti hooldatava karvkattega, mis teeb temast fantastilise töökoera.

Samas ei tohi unustada, et kuigi karjakoera suhteliselt väike kasv vőib viia mőttele, et teda vőib ka korteris pidada, on see ometigi täiesti välistatud. Karjakoer on sedavőrd liikuv, elav ja tőelist tööd vajav, et ta peab elama tingimustes, mis tema energilisust pisutki maandavad.

Kőige paremini tunneks karjakoer end peremehega, kelle tööks on karjapidamine - mida rohkem lehmi, seda parem. Konkreetselt meie kenneli oludes on karjakoer vőtnud nőuks, et tema ülesanne on "vabastada" mind, kui oma perenaist, ülejäänud koerakarjast, mis väljendub selles, et kui aias liigun, ajab karjakoer kőik teised koerad (neid őrnalt kannast näksates!) umbes meetri raadiuselt minust lihtsalt eemale.

Ta ise naudib seda olukorda väga ja imelik küll, et ülejäänud koerad näivad ka seda teguviisi aktsepteerivat ning alluvad vaikimisi korraldustele.

Karjakoer on suurepärane hüppaja ja ka ronija - ta kondab läbi enamuse kőrgematest kohtadest meie aias - lauad, pingid, puuriidad ja nőnda edasi. Pealegi üritab ta kőike uut ja närimiskőlbulikku oma hammastega proovida. Sinna loetellu kuuluvad ka plekkpurgid, mille plekk alistub karjakoera hammastele ilma probleemideta. Külaliste üle on karjakoer rőőmus.

Karjakoer suhtub tulijatesse kui karja, kes peaksid kokku hoidma ja selle eesmärgi saavutamiseks vőib tragi kutsa üritada külalisi väga vabalt kannast näksata. Hiljutine iseloomu test näitas kujukalt, et Austraalia karjakoer on ka suurepärane kaitsja, kes on oma perenaise/peremehe eest valmis loovutama oma viimase kui ühe sabakarva.

Siia vőiks lisada veel niipalju, et Austraalia karjakoera saba on tőeline vaatamisväärsus - kohev, paks ja säbruline nagu, ei mitte Dingol, vaid pandakarul! Samas hoiataksin kőiki neid, kellel on oma enesetunde parandamiseks vaja "juba esimesest silmapilgust tőukoerana näivat koera". Karjakoer ei ole Teile!!!!

Tõustandard

PÄRITOLU: Austraalia.

KASUTUS:
Nagu nähtub ka selle koera tõunimetusest,on tema esmaseks tööks veisekarja valvamine ja karjatamine nii avamaastikul kui ka piiratud alal ning selles töös tal väärilist vastast ei ole. Alati erk, äärmiselt intelligentne, valvas, kartmatu ja usaldusväärne, kaasasündinud kohusetundlikkusega, need omadused teevad
temast ideaalse koera.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (v.a. šveitsi alpi karjakoerad)
Alarühm 2
Karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad)
Töökatseteta.

ÜLDMULJE:
Üldmuljelt tugev, kompaktne, proportsionaalse kehaehitusega töökoer, kes on võimeline ja innukas täitma
mistahes talle usaldatud ülesannet. Ta on kombinatsioon substantsist, jõust, tasakaalustatusest ja tugevast
lihastikust, mis annab ettekujutuse suurepärasest liikuvusest, jõulisusest ja vastupidavusest. Igasugune
kalduvus robustsusele või haprusele on tõsiseks veaks.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Karjakoera lojaalsus ja kaitseinstinkt teevad temast võrratu karjuse vara ja karja valvuri ning saatja.
Loomupärane on usaldamatus võõraste suhtes, kuid ta peab olema käsitletav ja alluv näituseringis. Igasugused kõrvalekalded iseloomus või kehaehituses, mis pole omased töötavale koerale, tuleb hinnata tõsisteks vigadeks.

PEA:
Pea on tugev ja peab olema tasakaalustatult proportsionaalne nii teiste kehaosadega kui ka kogu koera
üldise kehaehitusega.

PEAPIIRKOND :
Kolju : kolju on kõrvade vahelt veidi kumerduv.
Üleminek laubalt koonule : kolju tasandub kergeks kuid siiski märgatavaks laubalõikeks.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : must.
Koon : lai ja hästi täitunud silmade alt, kujult ühtlaselt ahenev, keskmise pikkusega, sügav, jõuliste lõualuudega.
Kolju- ja koonuosa jooned on paralleelsed.
Mokad : tihked ja kuivad.
Põsed : lihaselised, mitte robustsed ega välja kumerduvad.
Hambad : hambad peavad olema terved, tugevad ja ühtlase paigutusega, selge kääritaolise hambumusega,
kusjuures ülalõualuu lõikehambad asetsevad tihedalt eespool alumise lõualuu lõikehambaid ja neid kattes. Karja ajamisel allumatute loomade kannast naksamisega korrale kutsumiseks on terve ja tugev hammastik eriti tähtis.
Alalõug : tugev, sügav ja hästi arenenud.
Silmad : silmad peavad olema ovaalse kujuga ja keskmise suurusega, mitte liiga sügaval asetsevad ja peavad
väljendama pilgus erksust ning intelligentsust. Võõra lähenemisel avalduv hoiatav või umbusklik pilk on tõule iseloomulik. Silmade värv on tumepruun.
Kõrvad : kõrvad peavad olema mõõduka suurusega, pigem väikesed kui suured, tüvest laiad, lihaselised,
püstised ja üsna teravatipulised. Lusikakujulised või nahkhiirekõrvad ei ole lubatud. Kõrvad asetsevad
suhteliselt laialt kolju külgedel, väljapoole pööratud, tundlikult liikuvad ja ärksas olekus püstiselt; kõrvaleht on oma tekstuurilt tihke ja siseküljelt kaetud hästi tiheda karvaga.
KAEL:
Kael on erakordselt tugev, lihaseline ja keskmise pikkusega, liitub ühtlaselt laienedes kerega, ilma lõdva
kaelanahata.

KERE:
Kerepikkus mõõdetult rinnakust kuni istmikunukini peab ületama turjakõrgust suhtega 10 : 9. Ülajoon on tasane.
Selg : tugev
Nimme (lanne) : lai, tugev ja lihaseline. Koer on hästi kompaktne.
Laudjas : suhteliselt pikk ja laskuv.
Rinnakorv : sügav, lihaseline ja mõõduka laiusega.
Roided : hästi kaardunud ja toetavad selga hästi, keelatud on tünnikujuline rindkere.
Tühimik : sügav.

SABA:
Saba on suhteliselt madala asetusega, jätkab laskuva laudja joont ja ulatub umbes kannanukini. Rahulikus
olekus on saba alla suunatud ja moodustab tipust kerge kaare. Liikumisel ja erksas olekus võib saba tõusta, kuid ükski osa sabast ei tohi ulatuda üle sabatüvest tõmmatud mõttelise vertikaaljoone. Saba peab olema tihedakarvaline ja hästi kohev.

JÄSEMED :
ESIJÄSEMED:
Esijäsemed on kuni käppadeni tugevate ja ümarate luudega ning eestvaates püstise ja paralleelse asetusega.
Õlad : õlad on tugevad, kaldus asetusega, lihaselised ja õlavarre suhtes hästi nurgitunud, olemata turja kohalt liiga lähestikku. Kuigi õlad on hästi lihaselised ja tugevate luudega, võib liigselt koormatud õlavööde ja raske esiosa takistada korrektset liikumist ja piirata töövõimet.
Kämblad : kämblad on vetruvad ja asetsevad külgvaates
esijala telje suhtes veidi kaldu.
TAGAJÄSEMED:
Tagajäsemed on laiad, tugevad ja lihaselised.
Tagantvaates on need kannast kuni käpaotsteni sirged ja paralleelsed, mitte liiga kitsa ega ka liiga laia asetusega
Reied : pikad, mahukad ja hästi arenenud.
Põlved : hästi kaardunud.
Kannad : tugevad ja hästi madala asetusega.
Käpad : käpad peavad olema ümarad, lühikeste, tugevate, tihedalt koos hoiduvate ja hästi kumerdunud varvastega.
Käpapadjandid on tihked ja paksud, küüned peavad olema lühikesed ja tugevad.

LIIKUMINE :
Liikumine on tasakaalustatud, vaba, vetruv ja väsimatu.
Õlgade ja esijalgade töö on kooskõlas tagajalgade tugeva tõukega. Eriti oluline on võime kiireteks ja järskudeks liigutusteks. Tähtsaim omadus liikumisel on terviklikkus - lõtvus või jäikus õlgadest, püstine õlgade asend, nõrgad küünarliigesed, kämblad või käpad, sirged põlveliigesed,
kooskandsus või väljapööratud kannad on tõsised vead.
Traavil lähenevad kiiruse kasvades käppade jäljeread liikumise teljele kuid seistes asetsevad jalad maapinna suhtes püstiselt.

KARVKATE
KARV:
Karv on lühike, kahekihiline, koos pehme, tiheda ja lühikese alusvillaga. Kattekarv on liibuv, sirge, karm ja sile, mistõttu on see ka vihmakindel. Kera alapoolelt kuni tagajalgade tagumiste külgedeni on karv pikem ja moodustab reitel kergeid “pükse”. Peas (kaasa arvatud kõrvade piirkond), jalgade esiküljed ja käpad on kaetud lühikese karvaga. Kaela ümber on karv pikem ja tihedam.
Liiga pikk või liiga lühike karv on viga. Karvapikkus kerel peaks olema 2,5 kuni 4 cm (ligikaudu 1 – 1,5 tolli)

VÄRVUS:
- Sinine : Värv peab olema kas sinine, tähniline sinine või laiguti sinine koos teiste värvimärgistega peas või ilma nendeta. Lubatud on mustad, sinised või parkpruunid märgised peas, mis peaksid asetsema võimalikult ühtlaselt pea mõlemal poolel. Parkpruunid märgised ulatuvad esijalgade poole kõrguseni ning
siseküljelt rinnani, kaelani ja isegi lõuani.
Tagajalgadel võivad parkpruunid märgised olla sisekülgedel, ulatuda põlvede esipoolele ning väliskülgedel paikneda pöidadel ja varvastel. Parkpruun alusvill kerel on lubatud seni, kui see ei kuma läbi sinise
kattekarva. Mustad värvimärgised kerel ei ole soovitavad.
- Punasetähniline : Värv peab olema ühtlaselt punasetähniline, kaasa arvatud ka alusvill (mitte valge ega
kreemitooniline), koos tumedamate punaste värvimärgistega peas või ilma nendeta. Eelistatult
võimalikult ühtlaselt pea mõlemal poolel. Punased värvimärgised kerel on lubatud, kuid mitte soovitavad.

SUURUS :
Turjakõrgus : turjakõrgus
isastel on 46 kuni 51 cm (ligikaudu 18 – 20 tolli).
Emastel 43 kuni 48 cm (ligikaudu 17 – 19 tolli).

ArtCreative Design and Custom coding