Küsimus:
Probleem selles, et 5 kuune kutsikas on liiga arg ning selle tagajärjel ka agressiivne kohati. Tahaks, et ta saaks ka teiste koertega mängida, kuid ta kipub neid nagu ründama. Kui tänaval jalutades teist koera näeb, siis hakkab rihmast sikutama ja uriseb-haugub ning tahaks teist koera rünnata?
Enamasti annan talle käskluse "tasa" ja "kõrval". Ta tunneb neid käskluseid väga hästi, kuid sellises olukorras ei allu üldse. Ning kui näiteks läheme kellelegi külla, kus ka koer on, siis hoolimata sellest, et on võõral territooriumil ja teine koer on emane, ta käitub ikka samamoodi.
Kui rihmast lahti lasta, siis jookseb urisedes haukudes teise koera juurde ning tahaks nagu kõrri hüpata, kuid viimasel hetkel jääb seisma nagu kardaks ikkagi. Ning hiljem kui teine koer näiteks istub ja seejärel kuskile minna tahab (hakkab kõndima, jooksma) siis jookseb samuti järgi nagu tahaks rünnata. Samas, minu vanaema koeraga ( 13a) ta üritas mängida, kutsus teda mängima, kuid see koer pole sellest huvitatud. Samuti kipub ta tänaval inimesi kartma ning sikutab rihma otsas.
Vahest hakkab ka haukuma, enamasti meessoost isikute pihta. Ning, kui viibida kuskil suuremas seltskonnas, siis minu enda sõpradega ta saab väga hästi läbi, ei karda neid ( nii poisid, kui tüdrukud). Kuid kui lähen näiteks oma isale külla, siis teda ta kardab ja samuti ka teisi inimesi, keda ta küll näeb päris tihti. Kuidas peaksin teda harjutama ? Samuti on plaan minna lähiajal koertekooli, kuid ta ju ründab teisi koeri. Kas peaksin leidma eratreeneri ? Aitähh.
Enamasti annan talle käskluse "tasa" ja "kõrval". Ta tunneb neid käskluseid väga hästi, kuid sellises olukorras ei allu üldse. Ning kui näiteks läheme kellelegi külla, kus ka koer on, siis hoolimata sellest, et on võõral territooriumil ja teine koer on emane, ta käitub ikka samamoodi.
Kui rihmast lahti lasta, siis jookseb urisedes haukudes teise koera juurde ning tahaks nagu kõrri hüpata, kuid viimasel hetkel jääb seisma nagu kardaks ikkagi. Ning hiljem kui teine koer näiteks istub ja seejärel kuskile minna tahab (hakkab kõndima, jooksma) siis jookseb samuti järgi nagu tahaks rünnata. Samas, minu vanaema koeraga ( 13a) ta üritas mängida, kutsus teda mängima, kuid see koer pole sellest huvitatud. Samuti kipub ta tänaval inimesi kartma ning sikutab rihma otsas.
Vahest hakkab ka haukuma, enamasti meessoost isikute pihta. Ning, kui viibida kuskil suuremas seltskonnas, siis minu enda sõpradega ta saab väga hästi läbi, ei karda neid ( nii poisid, kui tüdrukud). Kuid kui lähen näiteks oma isale külla, siis teda ta kardab ja samuti ka teisi inimesi, keda ta küll näeb päris tihti. Kuidas peaksin teda harjutama ? Samuti on plaan minna lähiajal koertekooli, kuid ta ju ründab teisi koeri. Kas peaksin leidma eratreeneri ? Aitähh.
Vastus:
Tere Triin,
Agressiivsuse üheks põhjustajaks koera jaoks on saadud signaalide järgselt endale võetud liig suured kohustused ning sellest tulenev enesekindluse puudus (kui juht on ebakompetentne on tema otsused ja teod ebaloogilised ja ettearvamatud rääkimata kasulikkuse puudusest).
Lahenduseks nii noore kutsika puhul on ainult ja ainult temalt murekoorma võtmine ning positiivsete seoste loomise läbi enesekindluse tõstmine. Seeläbi saavutab ta meelekindluse juhile toetuda ning rahuneda selle asemel, et püüda olukorda alati juhtida.
Juhtimine ehk siis jalutusolukorras (instinkti järgselt jahil) oma jalutus territooriumil võõrast kohtav koer, kes peab oma kohuseks võõrast hoiatada ning ta minema peletada, et kaitsta oma territooriumi ja karja, on väga suure stressikoorma all. Ta olek on pidevalt pingul ning ta ei suuda jalutuskäigul lõdvestuda (tõmbub pingesse ja läheb olukorda lahendama kohe, kui selleks võimalus avaneb). Üleliigsest stressist ja sellest tulenevatest pingetest tekib taaskord kiiresti arenev agressiivsus. Seega koer on nagu hundirattas, juhtides karja on ta sunnitud vastu võtma otsuseid.
Läbi ebakindluse ja kogemuse, (kus põgenemisvõimalus algselt kaotati (rihm) ) koges ta enesekindluse kasvu (tähelepanu ja enesetunde paranemist) läbi urisemise ja/või hammaste kasutuse. Koer kes saab läbi urina soovitud efekti kord, kasutab seda viisi aina järjepidevamalt ja veendumusega selle kasulikkusest endale, ka iga järgmine kord. Tema jaoks on ainuõige tema kogemusel töötav viis oma kohust täita, kaitse.
Erinevate koerte jaoks on kari erineva tähtsusega, on koeri kellel on säilinud väga tugevad eellaste geenid, mis kinnitavad karja olulisust ning hoidmist, on säilinud ka tugevalt teadmine, et ta peab seda tegema.. seega on see loomulik käitumine koera jaoks, kes hoiab endal juhikoormat.
Mõne koera jaoks on oluline vaid oma kari ning teised on kõik ohuallikad ehk potentsiaalsed sissetungijad ning omandi ohustajad. Vastavalt saadud signaalidele ehk karjaliikmete käitumisele, omandavad erinevad koerad tugevdatud ohutunde kas inimeste (mingit tüüpi või kõigi), loomade (mingit tüüpi või kõigi) või mõlema vastu. Viimast esineb reeglina kuni aastani eraldatuna peetud koertel, kel on kujunenud välja suur ebakindlus ja puuduvad positiivsed kogemused/seosed (loomade või inimestega).
Lisapõhjusteks on vanematelt kaasa saadud geenid ning nendes peituv instinktide tugevus, vastavalt sellele on mõni juba kutsikana äärmuslikult enesekindlam (dominantsus, agressiivsus) ja teine äärmuslikult ebakindel (argus, arg-agressiivsus). Algselt ebakindlale kutsikale veel signaalidega tema juhistaatust kinnistades lisame stressitasemele ohtlikult suure koguse ning saamegi väga probleemsed isendid.
Harjutamise kohta on siinkohal kohapealset olukorda nägemata raske just Teile õiget nõu anda. Soovitus, mis sobib ühele iseloomutüübile ei sobi teisele, lisaks tulevad mängu ka koduste edastatud signaalid ning reaktsioon nendele (alus millest koer õpib).
Lugege Koerakuulaja raamatut, tutvuge seal toodud meetodiga ning püüdke meetodi järgimisega koeralt liigne stress võtta. Kui kirjapildis toodud meetodi kirjeldustest ei ole kasu, soovitan kindlasti ühendust võtta Koerakuulajaga, kes konsultatsiooni käigus õpetab teid koera mõistma ning temale arusaadavalt õigeid signaale edastama ja positiivseid, õigeid seoseid looma.
Kutsikakooli (ja üldiselt grupitrenni) ei soovita minna koeraga, kelle käitumine võib üles kutsuda, nii temas endas kui teistes, kaitsereaktsiooni tugevnemise (agressiivsed koerad, kelle käitumise peale teised üle ärrituvad ning põgenema või ründama õpivad aga ka arad koerad, kelle jaoks põgenemistee äravõtmine toob esile kaitsereaktsiooni- agressiivsuse alge); keda omanik ei suuda piisavalt kontrolli all hoida, et tundi mitte häirida (koerad keda omanik ei suuda ei seismise ega käimise ajal enda juures hoida). Sellistel juhtudel soovitan kindlasti eelnevalt tegeleda probleemide koduse lahendamisega enne, kui suuremate väljakutseteni (teiste seltskonda) liigute. See tähendab õigete signaalidega enda juhistaatuse kinnistamist ning vale käitumisega õigete seoste loomist. Vastasel juhul on võimalik, et grupitrenni kogemusega ei ole treeneril aega vaid teile keskenduda ning läbi vale käitumise kinnistate probleeme veelgi (nii endil kui teistel). Võimalus on veel kasutada eratreeneri abi grupitrennis (kui grupitreener sellega nõustub), nii saate pideva õige, just teie probleemile sobiva juhise ka grupitrennis.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Märksõnad:
Tagasi
