Küsimus:
Tere,Meil on 12a krants, kes aegaajalt salaja pissib tuppa.
Alguses märgistas ta poistetoas kapiäärt, vanaematoas voodit. Selle probleemi lahendamiseks panime tubade ustele haagid, et ta sisse ei saaks siis kui toaelanikud oma toas ei ole. Kuna mujale pissida ei saa, siis meie viimase aja mure on selles, et ta pissib elutuppa nii kapiäärde kui vaiba peale (elutoas elame meie abikaasaga).
Pissimise ajal võime olla ka kodus, aga ta jälgib hoolega, millal oma töö ära teha. Mulle tundub, et ta tahab sellega meile midagi öelda, aga mida ja kas me saame teda ka aidata??? Olen korra juba vaiba välja visanud, et oleks mugavam koristada, nüüd siis jälle???
Mida teha? Kuidas see probleem lahendada? Nägin korra telekast, et sellisel juhul viia koera sööginõu sinna kohta kuhu ta pissis. Ma pole seda proovinud, tundub kuidagi eriti range karistus.
Ootan väga Teie nõuandeid, sest tegelikult pole ma peale riidlemise koeraga midagi ette võtnud. Nüüd on aga tõesti kõrini.
PS. Ta on meil esimene loom perekonnas. Igasugused kogemused loomadega meil puuduvad.
Lugupidamisega,
Urve
Vastus:
Tere Urve,
Vanusest tingitud muutused on vahel meile raskemad, vahe kergemad taluda. Tihti ei ole vanemate koerte puhul tegu mitte märgistamise vaid põieprobleemidega ning kuna nad oma elutarkusest mõistavad, et seda teha ei tohiks siis püüavad võimalikult kiiresti ja märkamatult pinget põies vähendada. Tund peale sööki/jooki väljaskäimine võib olla siinjuures suureks abiks. Kui aga olete ise kindel, et tegemist on märgistamisega on koera jaoks midagi muutunud karjasuhetes ning kas vanuse või muutuste või mõlema koosõjul avaldunud märgistamine. Sel juhul tuleb keskenduda karjasuhete paikapanemisele läbi koerale arusaadavate, lihtsate aga selgete signaalide, mis sobivad just teie keskkonna ning suhtlemisviisiga.
Algatuseks on kindlasti oluline kõik märgistatud kohad sobiva ainega desinfitseerida (näiteks smell-net, mis lagundab ka pragudevahel kuivanud pissi).
Märgistamisele peale sattumine ei lahenda kahjuks probleemi - karistus ja tähelepanu antud hetkel õpetab koera vaid paremini märgistamist varjama aga kuna see on saadud teadmistel baseeruv kinnitatud käitumine siis märgistamine jääb seni kuni ei ole muutunud põhjus ehk staatused on kodus õigete signaalidega enda kätte saadud (alamad loomad ei märgista, see on ellujäämis instinkti vastu kuna kutsub esile juhtlooma poolse paikapanemise).
Märgistamisele peale sattudes ei tohi sellele kuidagi reageerida (see kutsub alati esile vastureageeringu ning reeglina märgistamine tugevneb kas lausa avalikult just nimme silme all või siis varjatakse paremini), karistamine süvendab stressi, mis on algselt märgistamise põhjustanud (vastandlikud signaalid koera jaoks). Kuna märgistamiseks valitud kohad on muutuvad siis ei aita kahjuks ka ühe koha märgistamiseks mittesobivaks muutmine (läbi nt. pesa või toidukoha sinnaviimise).
Vanema koera puhul soovitan teil üle vaadata päevane tarbitav joogikogus (kas see on suurenenud või stabiilne), vaadata üle toidusedel ning kindlaks teha, et tegu ei ole neerude ega põieprobleemidega. Reeglina vajavad vanemad koerad kergemini seeditavat toitu ning väiksemat koormust neerudele. Kontrollida saab antud põhjuseid esmajoones veterinaari juures. Ning ise sellega seoses püüda iga kord peale sööki/jooki tunni ajajooksul väljas käia. Ning jälgida kas see muudab midagi probleemi olemuses (kas siis teadvustades, et tegemist on füsioloogiliste muutuste ja sellest tingitud muutunud vajadustega).
Kui probleem on psühholoogiline ehk tegu on märgistamisega, tuleb teil keskenduda koerakuulaja meetodi neljale signaalialale ning läbi nende koerale muutused selgeks teha. Koerakuulaja meetodiga saate tutvuda www.koerus.ee/koerakuulaja lehel ning läbi raamatu "Koerakuulaja" autor Jan Fennell.
Vanusest tingitud muutused on vahel meile raskemad, vahe kergemad taluda. Tihti ei ole vanemate koerte puhul tegu mitte märgistamise vaid põieprobleemidega ning kuna nad oma elutarkusest mõistavad, et seda teha ei tohiks siis püüavad võimalikult kiiresti ja märkamatult pinget põies vähendada. Tund peale sööki/jooki väljaskäimine võib olla siinjuures suureks abiks. Kui aga olete ise kindel, et tegemist on märgistamisega on koera jaoks midagi muutunud karjasuhetes ning kas vanuse või muutuste või mõlema koosõjul avaldunud märgistamine. Sel juhul tuleb keskenduda karjasuhete paikapanemisele läbi koerale arusaadavate, lihtsate aga selgete signaalide, mis sobivad just teie keskkonna ning suhtlemisviisiga.
Algatuseks on kindlasti oluline kõik märgistatud kohad sobiva ainega desinfitseerida (näiteks smell-net, mis lagundab ka pragudevahel kuivanud pissi).
Märgistamisele peale sattumine ei lahenda kahjuks probleemi - karistus ja tähelepanu antud hetkel õpetab koera vaid paremini märgistamist varjama aga kuna see on saadud teadmistel baseeruv kinnitatud käitumine siis märgistamine jääb seni kuni ei ole muutunud põhjus ehk staatused on kodus õigete signaalidega enda kätte saadud (alamad loomad ei märgista, see on ellujäämis instinkti vastu kuna kutsub esile juhtlooma poolse paikapanemise).
Märgistamisele peale sattudes ei tohi sellele kuidagi reageerida (see kutsub alati esile vastureageeringu ning reeglina märgistamine tugevneb kas lausa avalikult just nimme silme all või siis varjatakse paremini), karistamine süvendab stressi, mis on algselt märgistamise põhjustanud (vastandlikud signaalid koera jaoks). Kuna märgistamiseks valitud kohad on muutuvad siis ei aita kahjuks ka ühe koha märgistamiseks mittesobivaks muutmine (läbi nt. pesa või toidukoha sinnaviimise).
Vanema koera puhul soovitan teil üle vaadata päevane tarbitav joogikogus (kas see on suurenenud või stabiilne), vaadata üle toidusedel ning kindlaks teha, et tegu ei ole neerude ega põieprobleemidega. Reeglina vajavad vanemad koerad kergemini seeditavat toitu ning väiksemat koormust neerudele. Kontrollida saab antud põhjuseid esmajoones veterinaari juures. Ning ise sellega seoses püüda iga kord peale sööki/jooki tunni ajajooksul väljas käia. Ning jälgida kas see muudab midagi probleemi olemuses (kas siis teadvustades, et tegemist on füsioloogiliste muutuste ja sellest tingitud muutunud vajadustega).
Kui probleem on psühholoogiline ehk tegu on märgistamisega, tuleb teil keskenduda koerakuulaja meetodi neljale signaalialale ning läbi nende koerale muutused selgeks teha. Koerakuulaja meetodiga saate tutvuda www.koerus.ee/koerakuulaja lehel ning läbi raamatu "Koerakuulaja" autor Jan Fennell.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Märksõnad:
Tagasi
